05.01.2015 Esmaspäev

Kas kodukontori kommunaalkulud saab maksuvabalt kanda ettevõtluse kuludesse? Esile tõstetud

Ettevõtte omanik tasub endale renditasu kodukontori eest ja peab kinni sellelt  tulumaksu. Kuid kas selle sama ruumi kommunaalkulud saab osaliselt ettevõtluse kuludesse kanda maksuvabalt või pärast renditulu saamist enam ei või?

Vastab Monika Nõlv,  vandeadvokaat, Advokaadibüroo Hansa Law Offices:
Monika Nõlv,  vandeadvokaat
Monika Nõlv, vandeadvokaat Foto: Advokaadibüroo Hansa Law Offices

Võlaõigusseaduse § 292 lg 1 sätestab, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega.

Seega kommunaalmaksete hüvitamine sõltub poolte vahel sõlmitud lepingust. Kui kommunaalmaksete tasumises ei ole eraldi kokku lepitud, siis puudub võimalus täiendavalt kommunaalkulude hüvitamist nõuda ning seda ettevõtluse kuluks kanda.

Kui lepingus on ette nähtud kommunaalmaksete hüvitamine, saab ettevõtluse kuludena  kajastada selle osa kommunaalkuludest, mis on seotud ettevõtlusega, mis seondub asja kasutamisega (näiteks elekter) ja mis on dokumentaalselt tõendatud (teenuse osutaja esitatud arvete  alusel selles osas, mis seondub asja kasutamisega  ning on ettevõtlusega seotud).  

Tulumaksuseaduse § 12 lg 3 kohaselt füüsilise isiku tulu ei ole teise isiku kasuks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulu hüvitis. Seega on asja kasutamise kulude hüvitis füüsilisele isikule maksuvaba.  

Juhime tähelepanu, et üürnik peab kõrvalkuludena maksma vaid ruumi kasutamisega seotud teenuste ja tegude eest, kuid korteriühistu võetud laenu jäägi tagasimaksed ja maksed remondifondi ei ole ruumi kasutamisega seotud teenused. Seega kommunaalteenuste arve hulgas sisalduvate korteriühistule makstavate laenu tagasimaksete ja remondifondi maksete tasumise kohustus on omanikul ning nende hüvitamine füüsilisele isikule ei ole maksuvaba (ehk maksustatakse samamoodi kui üüritulu).  

Juhime tähelepanu, et äriühingu omaniku poolt korteri äriühingule kasutada andmisel tuleb arvestada siirdehinna reeglitega – hind peab vastama turuhinnale.   

Tulumaksuseaduse § 50 lg 4 sätestab, et kui residendist juriidilise isiku ja temaga seotud isiku vahel tehtud tehingu hind on erinev nimetatud tehingu turuväärtusest, maksustatakse tulumaksuga summa, mille maksumaksja oleks tuluna saanud, või summa, mille maksumaksja oleks kuluna kandmata jätnud, kui siirdehind oleks vastanud tehingu turuväärtusele.

Seega kui korteri kasutamise eest küsitakse turuhinnast kõrgemat hinda, on õigus turuhinna ja makstud hinna vahe maksustada tulumaksuga. Kui omanik on ka äriühingu juhatuse liige või töötaja, kaasneb ka sotsiaalmaksu risk (tulumaksuseaduse § 48 lg 4 p 8 – erisoodustus on muuhulgas asja, väärtpaberi, varalise õiguse või teenuse ostmine turuhinnast kõrgema hinnaga).

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!