12.05.2020 Teisipäev

Erisoodustus, maksurisk ja sularahalaen Esile tõstetud

Lugeja küsib: kas firma peab erisoodustust kajastama, kui omanik annab firmale intressita laenu? Kas maksurisk on suurem, kui laen antakse sularahas? Millised on üldse ohud, kui tehingud teostatakse sularahas?
Tõnis Jakob, juhtiv maksunõustaja, OÜ Marisett
Tõnis Jakob, juhtiv maksunõustaja, OÜ Marisett Foto: Erakogu

Vastab Tõnis Jakob, juhtiv maksukonsultant, Marisett

Tulumaksuseaduse (TuMS) § 48 lg 4 sätestab, et erisoodustus on igasugune kaup, teenus, loonustasu või rahaliselt hinnatav soodustus, mida antakse lõikes 3 nimetatud isikule seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega, olenemata erisoodustuse andmise ajast.

Erisoodustus on muu hulgas:

  • laenu andmine turutingimustest madalama intressimääraga, välja arvatud, kui intress selle maksmise hetkel on vähemalt kahekordne võlaõigusseaduse § 94 lg 2 kohaselt viimati avaldatud intressimäär.

Seega erisoodustus on igasugune kaup, teenus, loonustasu või rahaliselt hinnatav soodustus, mida antakse TuMS-i §-s 48 lg 3 loetletud füüsilisele isikule.

Kui laenu annab juriidilisest isikust omanik teisele juriidilisele isikule, siis erisoodustust ei teki, sõltumata intressi suurusest ja laenu tagasimaksmisest.

Kui laenu võtnud juriidiline isik laenu andnud juriidilisele isikule laenu tagasi ei maksta, siis olenevalt asjaoludest tekib laenuandjal tulumaksukohustus, kuid mitte sotsiaalmaksukohustust ehk ei teki erisoodustust.

Kui füüsilisest isikust omanik annab laenu firmale, siis samuti erisoodustust ei teki, sest sellisel juhul peab firma intressilt tulumaksu kinni pidama.

TuMS-i § 48 lg 5 märgib, et samuti ei kuulu erisoodustuste hulka sellised füüsilistele isikutele tehtud väljamaksed, millelt on kinni peetud tulumaks § 41 alusel või mis ei kuulu tulumaksuga maksustamisele §-de 13–21 või 30–31 kohaselt.

Kui firma oma füüsilisest isikust omanikule laenu tagasi ei maksa, siis füüsiline isik ei saa hüve.

Laenu tagasimaksmine ei ole tulu ega kulu.

Tulumaksuseadus ei näe ette erireegleid sularahas tehtud tehingule. Samas võivad sularahas tehtud tehingud olla ka näilikud tehingud, kui raha ei liigu, kuid vormistatud dokumentide järgi jäetakse mulje tehingust.

Seega sularahas tehtud tehingute puhul on suurem tõendamiskoormus.

Sularahas tehtud tehingute puhul on vaja jälgida rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses toodud nõudeid.

Näiteks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 19 lg 2 sätestab, et kaupleja kohaldab hoolsusmeetmeid vähemalt iga kord, kui talle tasutakse või ta tasub sularahas üle 10 000 euro või sellega võrdväärse summa muus vääringus, sõltumata sellest, kas rahaline kohustus täidetakse ühe maksena või mitme omavahel seotud maksena kuni üheaastase perioodi jooksul.

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 49 lg 3 kohaselt kohustatud isik, välja arvatud krediidiasutus, teatab rahapesu andmebüroole viivitamata, kuid hiljemalt kaks tööpäeva pärast tehingu tegemist, igast teatavaks saanud tehingust, kus rahaline kohustus suurusega üle 32 000 euro või sellega võrdväärne summa muus vääringus täidetakse sularahas, sõltumata sellest, kas tehing tehakse ühe maksena või mitme omavahel seotud maksena kuni üheaastase perioodi jooksul.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes