Statistikaamet on riigiasutus Rahandusministeeriumi haldusalas. Pakume statistilist infot Eesti keskkonna, rahvastiku, sotsiaalvaldkonna ja majanduse olukorra ning trendide kohta.
Statistika tegemiseks korraldame statistikatöid, mille käigus kogume andmeid riiklikest registritest, asutustelt, ettevõtetelt ja eraisikutelt. Riiklik statistika on kooskõlas rahvusvaheliste klassifikaatorite ja meetoditega ning vastab erapooletuse, usaldusväärsuse, asjakohasuse, tasuvuse, konfidentsiaalsuse ja läbipaistvuse põhimõttele. Statistika tegemisel lähtub Statistikaamet riikliku statistika seadusest.

Silja KaruSilja Karu,
juhtivstatistik,
Statistikaamet

Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu andmetel kulutas Eesti leibkonnaliige 2011. aastal kuus keskmiselt 272 eurot, mis oli varasema aastaga võrreldes 7 eurot ehk 3% rohkem.

Kriisiaastate maksumuudatuste mõju Balti riikidesAnu Lill,
juhtivstatistik,
Statistikaamet

Majanduskriisist väljumiseks muutsid paljud Euroopa Liidu riigid ühe meetmena ka maksupoliitikat. Balti riikide maksumuudatused olid suunatud peamiselt tarbimise maksustamisele.

Eesti eksportööride seas oli mullu välisfirmasid 15%Riina Kerner,
analüütik,
Statistikaamet

Statistikaameti andmetel eksportis 2011. aastal Eestist kaupu 11 919 ettevõtet, neist üle poole asus Harju maakonnas. Välisfirmade osatähtsus Eestist eksportivate ettevõtete hulgas oli 15% ja nende osatähtsus suurenes varasema aastaga võrreldes.

statistikaamet logoReet Nestor,
juhtivstatistik,
Statistikaamet

2010. aastal alustas tegevust 2000 uut ettevõtet, tööstusettevõtete ekspordi kiire kasv suurendas kogu ettevõte sektori müügitulu ning paranesid tootlikkuse ja kasumlikkuse näitajad.

Rita RaudjärvRita Raudjärv,
tööstus-, ehitus- ja energiastatistika talituse juhataja,
Statistikaamet

Eesti elektri hind äri- ja kodutarbijatele on Euroopa riikide võrdluses üks odavamaid. Samas on Eesti elektrihinna kasv kiirem ning hinnas sisalduvate maksude osatähtsus kõrgem kui enamikus Euroopa riikides.