UUDISTE MOSAIIK

• Uued majandusaasta näidisaruanded
• Maamaksumäärad 2013
• Tööinspektsiooni koolitused ja teabepäevad 2013. aastal
• Riigihangete vaidlustuskomisjonile laekus mullu 272 vaidlustust
  
• Pankrotistunud firmadest on rekordiliselt paljud varatud
  
• Aasta lõpus oli 6500 vaba ametikohta
  
• Eesti miinimumpalk kuulub EL-i madalamate hulka
  
• Maksejõuetud ettevõtted tekitavad ebaausat konkurentsi
  
• Eesti e-aruandluskeskkond valiti kümnendi maailma parimaks

ASJATUNDJA LUUBI ALL

• Siirdehindade regulatsioon ja kontsernisisesed laenud - Annika Soom, maksunõustaja, Donoway Assurance
• Halduskohtumenetluses kuuluvad menetluskulud väljamõistmisele koos käibemaksuga - Liina Männasalu, advokaat, Advokaadibüroo Hansa Law Offices
• Audiitorteenused - kas vaid audit ja ülevaatus? - Sulev Luiga, juhtivpartner ja tegevjuht, vandeaudiitor, Sven Siling, partner ja audiitorteenuste juht, vandeaudiitor, BDO Eesti

PROBLEEMID JA LAHENDUSED

• Kas ettevõtte omaniku antud laenu võib kustutada tema isiklikke kommunaalmakse tasudes?
• Kui OÜ-l pole võimalik juhatuse liikmele maksta töötasu, kas võib tasuda ainult sotsiaalmaksu?
• Milline leping tuleks sõlmida, et maksta vähem makse?
• Kas audiitoriga sõlmitud lepingu saab ühepoolselt lõpetada?

RAAMATUPIDAMISE PRAKTIKA

• Töötasu ja raamatupidamiskanded - Marina Lillo, vandeaudiitor

VAJALIK NÄIDIS

• {pub}Juhatuse liikme töölähetuse korraldus/käskkiri*{/pub} {reg} Juhatuse liikme töölähetuse korraldus/käskkiri*{/reg}
• {pub}Töötaja lähetuse korraldus/käskkiri*{/pub} {reg} Töötaja lähetuse korraldus/käskkiri*{/reg} - Liina Põldma, jurist, Tanel Melk & Partners Law Firm, Anastassia Stalmeister, vanemjurist, Tanel Melk & Partners Law Firm

HUVITAVAID LAHENDEID KOHTUSAALIST

• Tehingu tegemise tõendamine maksumenetluses
• Avalik-õiguslik vs eraõiguslik suhe
• Tagatise realiseerimine riigihankes
• Riigi maksunõude kaitsmine
• Aegumise kohaldamine töövaidluses

TÄHTSAMAD UUED SEADUSED

• Planeerimisseaduse, kinnisasja sundvõõrandamise seaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seadus
• Toiduseaduse muutmise seadus
• Tulumaksuseaduse muutmise seadus
• Eesti Vabariigi valitsuse ja Türkmenistani valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seadus
• Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seadus
• Meresõiduohutuse seaduse ja sadamaseaduse muutmise seadus
• Rahvusvahelise tollitariifide väljakuulutamise liidu asutamiskonventsiooni denonsseerimise seadus

RAAMATUPIDAJA KALENDER

• Aprill
• Mai

ASJALIKKU NAABERMAADEST

• Audiitortegevus Venemaal. 3. osa - Jelena Sedavkina, Venemaa Audiitorite Koja audiitortegevuse kvaliteedi ja kutse-eetika nõuete järgimise kontrollkomisjoni liige
• IFRS-i kitsaskohtadest - Philippe Danjou, Rahvusvahelise raamatupidamisstandardi juhatuse liige

ÄRIHOROSKOOP

• Aprill 2013
• Mai 2013

Statistikaameti ettepanek lühendada majandusaasta aruande esitamise tähtaega ei ole kindlasti põhjustatud soovist suurendada andmeesitajate koormust. Statistikaks on majandusaasta aruande andmestik oluline ja amet on selle kasutamisest väga huvitatud, et ettevõtted ei peaks samu andmeid mitu korda esitama. Laialdasemat kasutamist piirab majandusaasta aruande esitamise hiline tähtaeg ja pahatihti ka esitamisega hilinemine. Tarbija soovib infot palju varem. Kehtiv tähtaeg, mille järgi majandusaasta aruanne esitatakse kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu, pärineb arvutieelsest ajastust ja on olnud muutumatu ligi 20 aastat. Samas kasutavad ettevõtted raamatupidamisprogramme ja esitavad majandusaasta aruande elektrooniliselt.

Sellest lähtudes tegigi statistikaamet justiitsministeeriumile ettepaneku algatada tähtaja lühendamise arutelu. Statistikaamet näeb kasutegurit halduskoormuse vähenemisele riigis tervikuna, kui majandusaasta aruande esitamise senist tähtaega lühendatakse paari kuu võrra. Kusjuures auditeerimist vajavate majandusaasta aruannete puhul oleks esitamise tähtaeg pikem, s.o neli kuud, auditeerimist mittevajavate puhul kolm kuud. Nii võiksid majandusaasta aruanded juuni asemel hakata laekuma juba märtsis ja aprillis.

Eesti tippjuhtidest 70% kavatseb sel aastal palku tõsta ning 11% puhul kavatsetakse palku tõsta üle viie protsendi.

Palkade tõusu põhjuseks on ennekõike tööjõupuudus, sest selle aasta käibekasvus on täiesti kindlad vaid 35% juhtidest ning juhtide palku kavatsetakse tõsta vaid pooltel juhtudel, selgub Eesti tippjuhtide seas PricewaterhouseCoopersi (PwC) korraldatud uuringust.

Palgakulude kasvust hoolimata kavatsevad kuni pooled tippjuhid ka tänavu inimesi juurde palgata, 18% vastanuist plaanib töötajate arvu suurendada üle viie protsendi. Mullu palkas 55% küsitletud ettevõtetest inimesi juurde ning 39%-l juhtudest kasvas ettevõtete personal üle viie protsendi.

Ettevõtete kasvuootuste tähtsamate äririskidena nimetas 85% küsitletuist vajalike oskustega tööjõu ebapiisavat kättesaadavust. Sellele järgnesid energia ja toorainekulude kasvamisega ning suureneva maksukoormusega seotud riskid, mida hindasid oluliseks vastavalt 84%  ja 71% vastanuist.

Ka valitsusele heidab 86% vastanuist ette ebatõhusat abi vajalike oskustega tööjõu lisandumisele, sellele järgnevad õiglase konkurentsi tagamisega seotud probleemid valdkondades, kus riik on ka ise turuosaline, mida peab oluliseks 56% vastanuist.

Valitsuse tööd infrastruktuuri parandamisel hindab seevastu 78% küsitletuist ning 73% küsitletuist kiidab heaks riigi töö ärisektori innovatsiooni toetamisel.

Uuringus küsitleti 85 Eesti ettevõtte tippjuhti.

Maksu- ja Tolliameti peadirektori Marek Helmi sõnul on plaan tuleva aasta alguses käivitada ühtne andmebaas, kus ettevõtted peavad oma töötajad enne nende tööle asumist registreerima.

Andmebaasi abil kavatseb amet võidelda tööjõumaksudest hoidumisega. Eesti Päevalehe teatel on vastuseisu tõttu kõrvale jäetud Eesti Kaubandus-Tööstuskoja kava kontrollida ettevõtete iga ostutehingut.

"Praegu on nii, et kui Maksu- ja Tolliamet, Tööinspektsioon, Haigekassa või veel keegi tahab midagi teada saada, siis ettevõtja peab igaühega eraldi suhtlema," ütles Helm ajalehele antud intervjuus. "Meie kontseptsioon on, et edaspidi annab ettevõtja töötaja kohta andmeid vaid üks kord. Kuid erinevalt praegusest teeb ta seda juba enne inimese tööle võtmist. Riik jagab selle informatsiooni oma asutuste vahel ise laiali."

Lahendus võiks Helmi sõnul käivituda 2014. aasta jaanuaris. "Räägime praegu veel läbi justiitsministeeriumiga, kes jälgib sobivust ettevõtlusvabaduse põhimõtetega," ütles Helm.
Helm ütles, et amet otsib õiget tasakaalu ettevõtlusvabaduse ja kohustuste vahel. "Rõhuasetus nihkub õiguskuulekuse suurendamisele. Mullu sügisest oleme jõudnud niikaugele, et kui ettevõte tahab tegutseda, ei pea ta füüsiliselt kordagi maksuametisse tulema," ütles Helm.

"Eelmisel aastal loodi 13 000 uut ettevõtet, millest vaid kolmandik hakkas makse maksma. Selline vahekord pole kaugeltki rõõmustav. Praegu seisab üleval kaks teemat: töötajate ja käibemaksu arvestus," ütles Helm.

Tabelisse on koondatud olulisemad muudatused 2012. aasta tulude deklareerimisel võrreldes 2011. aastaga.

2012. aasta füüsilise isiku tuludeklaratsioon esitatakse 2013. aasta 1. aprilliks.