21.09.2020 Esmaspäev

Võõras võlg ei olegi alati võõras

Termin „käendusleping“ sai kurikuulsaks möödunud majanduskriisile järgnenud aastatel. Ühtäkki avastasid tuhanded inimesed end vastutamas võõraste kohustuste eest. Lapse, õe-venna, sõbra või naabri palutud ning pikemalt mõtlemata antud allkiri osutus hoopis muuks kui tühiseks formaalsuseks.

Priit Lember, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Derling Primus
Priit Lember, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Derling Primus Foto: erakogu

Maksetega hätta sattunud võlgniku asemel pidi tema võlad tasuma hoopis käendaja, rahvakeeli öeldes koos saba ja sarvedega, viiviste ja kuludega. Pahatahti ei teadnudki sinisilmne käendaja, mille eest ta naabrimehe palvel vastutuse võttis. Naaber sai uhke liisinguauto, käendajale terendas eraisiku pankrot. Kõlab ebaõiglaselt, kas pole?

Toonane meediakajastus ja avalik pahameel on nüüdseks kahtlemata tõstnud nii inimeste teadlikkust kui korrastanud ka meie turgu.

Käenduslepingu sõlmimisel selgitatakse üldjuhul inimestele põhjalikult selle tähendust: käendaja võtab võlausaldaja ees vastutuse põhivõlgniku kohustuste täitmise eest ning vastutab...

Juurdepääs käesolevale materjalile on majandusajakirja Raamatupidamisuudised tellijatel.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!