Uus veebikoolitus RUP-i tellijatele: Raamatupidaja roll võlausaldaja õiguste kaitsjana
Võlausaldajate hääleõigus pankrotimenetluses
Uus pankrotiseaduse redaktsioon, mis suures ulatuses jõustus 01.02.2021, on tekitanud palju küsimusi ning arutelusid, sest muudab varasemat praktikat ulatuslikult. Pankrotiseaduse uues redaktsioonis on tehtud muudatusi ka võlausaldajate hääleõigusega seonduvalt, mille pikemalt lahti selgitamine on oluline pankrotimenetluses osalevatele võlausaldajate huvide kaitseks.
Juurdepääs käesolevale materjalile on finants- ja õigusajakirja RUP tellijatel.
Kelle huvides muudeti pankrotiseadust?
Vabariigi President kuulutas välja uued pankrotiseaduse muudatused, mida justiitsministeerium on valmistatud ette juba 2015. aastast alates. Muudatuste läbivaks teemaks on olnud pankrotimenetluse tõhustamine. Osapoolte arusaamad ja ettekujutused tõhusast pankrotimenetlusest on olnud erinevad ja see jookseb läbi ka Riigikogus 16. detsembril heaks kiidetud pankrotiseaduse muudatustest.
Juurdepääs käesolevale materjalile on finants- ja õigusajakirja RUP tellijatel.
Võlausaldaja õigustest pankrotiavalduse esitamisel ja aktiivsusevajadusest pankrotimenetluses
Pankrot on kohtu poolt välja kuulutatud maksejõuetus. Et pankrotimenetlus algaks, tuleb esitada pankrotiavaldus kohtusse. Kohus algatab pankrotimenetluse ja määrab ajutise pankrotihalduri, kes koostab kirjaliku aruande.
Juurdepääs käesolevale materjalile on finants- ja õigusajakirja RUP tellijatel.
Võõras võlg ei olegi alati võõras
Termin „käendusleping“ sai kurikuulsaks möödunud majanduskriisile järgnenud aastatel. Ühtäkki avastasid tuhanded inimesed end vastutamas võõraste kohustuste eest. Lapse, õe-venna, sõbra või naabri palutud ning pikemalt mõtlemata antud allkiri osutus hoopis muuks kui tühiseks formaalsuseks.
