Neljapäev, 18 Veebruar 2021 09:12

Kelle huvides muudeti pankrotiseadust?

Vabariigi President kuulutas välja uued pankrotiseaduse muudatused, mida justiitsministeerium on valmistatud ette juba 2015. aastast alates. Muudatuste läbivaks teemaks on olnud pankrotimenetluse tõhustamine. Osapoolte arusaamad ja ettekujutused tõhusast pankrotimenetlusest on olnud erinevad ja see jookseb läbi ka Riigikogus 16. detsembril heaks kiidetud pankrotiseaduse muudatustest.

Pankrot on kohtu poolt välja kuulutatud maksejõuetus. Et pankrotimenetlus algaks, tuleb esitada pankrotiavaldus kohtusse. Kohus algatab pankrotimenetluse ja määrab ajutise pankrotihalduri, kes koostab kirjaliku aruande.

Esmaspäev, 21 September 2020 08:40

Võõras võlg ei olegi alati võõras

Termin „käendusleping“ sai kurikuulsaks möödunud majanduskriisile järgnenud aastatel. Ühtäkki avastasid tuhanded inimesed end vastutamas võõraste kohustuste eest. Lapse, õe-venna, sõbra või naabri palutud ning pikemalt mõtlemata antud allkiri osutus hoopis muuks kui tühiseks formaalsuseks.

Mõni aeg tagasi kirjutasid päevalehed sellest, et kevadel ootab maakohtuid ees suur töökoormuse tõus, sest aegub kümnetes tuhandetes kohtuotsustest tulenevaid nõudeid, mille suhtes võlgnikud asuvad paluma aegumise kohaldamist kohtu kaudu. Kas see tähendab võlausaldajale seda, et 10-aastase täitmise aja jooksul saamata jäänud võlg jääbki saamata? Võib tähendada, aga ei pruugi.

Majanduslikult keerukal ajal võib selguda, et hoolimata parimatest kavatsustest ja pingutustest ei olda enam suutelised oma kohustusi täitma. Ehkki see on psühholoogiliselt raske valik, on füüsilise isiku üheks pääseteeks pankrotiavalduse esitamine.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes