16.04.2021 Reede

Tollimaksust II osa

Jätkame varem alustatud tollimaksu teemat. Võtame vaatluse alla tollimaksu meetodid, eriliigid ja kasutusalad.

Marek Uusküla, tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna juhataja, rahandusministeerium
Marek Uusküla, tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna juhataja, rahandusministeerium Foto: erakogu

Meetodid ja tavaline tollimaksumäär

Tollimaksuga maksustamisel kasutatakse kolme meetodit:

      I.            väärtuseline (ad valorem) tollimaksumäär, mille korral tollimaksumäär väljendatakse protsentuaalse määrana kauba tolliväärtusest;

      II.            spetsiifiline tollimaksumäär, mille korral tollimaksumäär väljendatakse kaubaühiku, näiteks kaalu, mahu, sisalduse jms kohta kindlaksmääratud summana;

   III.            väärtuselise ja spetsiifilise tollimaksumäära kombineeritud variant.

Tavaline tollimaksumäär tuleneb Euroopa Liidu Nõukogu määrusest (EMÜ) nr 2658/87, millega on kehtestatud tariifne ja statistiline nomenklatuur ning ühine tollitariifistik. Vahel nimetatakse neid erialases kirjanduses ka autonoomseteks tollimaksumääradeks (autonomous duties)....

Juurdepääs käesolevale materjalile on majandusajakirja Raamatupidamisuudised tellijatel.

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes