"Juba mitmendat aastat järjest paistavad Balti riigid silma eurotoetuste eduka kasutajana. Kuigi lepingute sõlmimise vallas on kõige aktiivsem Bulgaaria, kus toetussummad on sajaprotsendiliselt lepingutega kaetud, siis reaalselt väljamakstud summade osas on Balti riigid edetabeli tipus," ütles KPMG Baltics OÜ nõustamisteenuste juht Karin Rätsep pressiteates.
Lätis on lepingutega kaetud 94 ning Eestis ja Leedus 91 protsenti toetustest, samas kui piirkonna keskmine on 83 protsenti.
Väljamakstud toetuste määr on 59 protsendiga kõige kõrgem Eestis ja Leedus; järgnevad Tšehhi ja Läti vastavalt 57 ja 56 protsendiga; Kesk- ja Ida-Euroopa keskmine on 44 protsenti.
Rahandusministeeriumi asekantsleri Ivar Siku hinnangul on Eesti olnud euroraha kasutamisel mitmes mõttes edukas ning projektide vedajad väärivad tunnustust.
"Edu ei näita ainult lepingute sõlmimise ja väljamaksete kiirus, vaid ka see, mida rahaga riigi ja inimeste heaks on tehtud," ütles Sikk.
Uuel toetuste perioodil tuleb Siku sõnul vältida suurte kulutuste tegemist projektidele, mida hiljem ei suudeta üleval pidada ja euroraha kasutamist jooksvateks kuludeks. "Me peame toetama põhimõttelisi suuremaid muudatusi ja tagama selle, et toetustel oleks pikaajaline kasulik mõju," sõnas ta.
"Kui rahvaarvust lähtuvalt on kõige suurem üldeelarve Poolal, mille toetuste summa ulatub käesoleval perioodil 67,2 miljardi euroni, siis Eesti saab kõige rohkem toetusi ühe elaniku kohta – 2541 eurot, samas kui Kesk- ja Ida-Euroopa keskmine on 2002 eurot. Eesti eurotoetuste kogusumma on 3,4 miljardit eurot," ütles Rätsep.
Eesti puhul on kõige rohkem toetusi välja makstud infrastruktuuri valdkonnas, kaks miljardit eurot ehk 58 protsenti sõlmitud lepingusummadest. Järgnevad inimkapital 0,8 miljardi euro ehk 71 protsendiga, teadus-arendustegevus 0,6 miljardi euro ehk 51 protsendiga ning tehniline abi 0,1 miljardi euro ehk 52 protsendiga.
Kõige väiksem sõlmitud lepingute ja väljamakstud toetuste erinevus on Sloveenial – 22 protsenti ning Eestil, Leedul ja Slovakkial 32 protsenti.
Samas kõige edukamal lepingute sõlmijal Bulgaarial on see erinevus suurim, 66 protsenti, mis tähendab, et vaatamata kõigile sõlmitud lepingutele on laekunud veel suhteliselt vähe toetusi.
Lepingutega kaetus tähendab Siku sõnul seda, et raha on programmile või projektile nii-öelda reserveeritud. "Teisisõnu on see kokkulepe, et projekti või programmi rahastatakse, kui see plaanitult ellu viiakse. Seetõttu on hoopis olulisem väljamaksete number, mis näitab reaalselt tehtud tegevuste eest projektidele antud raha. Kolmas ja kõige olulisem näitaja on tulemuste saavutamine, mida vaadatakse tegevuste lõppedes," selgitas Sikk.
Analüüs kajastab aastateks 2007–2013 Kesk- ja Ida-Euroopa riikide käsutusse antud rahastamisvahendeid ja nende kasutamist. Läinud aasta lõpuks oli kümnes Kesk- ja Ida-Euroopa riigis sõlmitud lepinguid toetuste maksmiseks ligi 149 miljardi euro väärtuses, mis moodustab ligi 83 protsenti lõppeva eelarveperioodi mahust.
Analüüs katab Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERDF), Euroopa Ühtekuuluvusfondi (CF) ning Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) toetusi.
Aastatel 2007-2013 on kümnel Kesk- ja Ida-Euroopa riigil võimalik saada kolmest nimetatud fondist kokku ilma kaasfinantseeringut arvestamata 178,9 miljardit eurot.
