28.08.2020 Reede

Vilepuhuja kaitse direktiiv toob ettevõttele täiendavaid kohustusi

Justiitsministeerium tegeleb seaduseelnõu väljatöötamisega, mille eesmärgiks on anda kaitse tööalastest rikkumistest teavitajatele. Seaduse väljatöötamiskavatsus (VTK) põhineb Euroopa Liidu rikkumisest teavitajate kaitse direktiivil, mis võeti vastu 2019. aastal ning mis tuleb Eesti õigusesse üle võtta järgmise aasta lõpuks.

Lisaks ettevõtjatele peab ka riik looma pädevad asutusevälised kanalid, kuhu oleks võimalik teatada rikkumisest.
Lisaks ettevõtjatele peab ka riik looma pädevad asutusevälised kanalid, kuhu oleks võimalik teatada rikkumisest. Foto: pexels

Eesti kaubandus-tööstuskoda on seisukohal, et direktiiviga saavutatav ei kaalu üle ettevõtjatele ning riigile tekkivat halduskoormust. Direktiivis on käsitletud rikkumistest teatamine võimalik juba kehtiva õiguse kohaselt ning ülereguleerimise ning kohustuste seadmisega võidakse tekitada soovitule hoopis vastupidine reaktsioon.

Ettevõtetesisesed kanalid

Direktiivis nähakse ette kolmeastmelist teavitamise süsteemi: asutusesisene, asutuseväline ning avalikkuse teavitamine. See tähendab, et ettevõtted, kus on 50 või rohkem töötajat, peavad looma asutusesisesed kanalid, mille kaudu on võimalik teatada võimalikust rikkumistest turvaliselt, konfidentsiaalselt ning vajadusel ka anonüümselt. Uute ettevõtte siseste kanalite loomisel tekivad aga ettevõtjale kulud seoses uute tehniliste lahenduste elluviimisega ja ka inimeste määramisel, kes peavad tegelema laekunud rikkumisteavituste lahendamisega.

Koda toetab VTK-s toodud ettepanekut, et seaduse jõustumisel on vaja välja töötada riigipoolsed juhised ja muud abimaterjalid ning korraldada koolitusi. Ehkki teavitamiskanalite loomine ja menetlusprotseduuride väljatöötamine on iga ettevõte enda otsustada, oleks justiitsministeeriumi panus teavitamise ja juhiste andmisel väga oluline. Koja hinnangul on väga oluline teavitustegevusele enam tähelepanu pöörata ning ettevõtjatega nendes küsimustes konsulteerida juba enne seaduse jõustumist.

Pädevad asutusevälised kanalid

Lisaks ettevõtjatele peab ka riik looma pädevad asutusevälised kanalid, kuhu oleks võimalik teatada rikkumisest. Seda kasutatakse juhtudel, kus võib eeldada, et asutusesisesel teavitamisel võidakse teavitaja suhtes kasutada survemeetmeid või kui näiteks ettevõttes selle väiksuse tõttu teavitamise süsteemi ei ole.

Direktiiv näeb ette määrata asutuseväliste teavituste vastuvõtmiseks ja menetlemiseks pädev asutus, mis on sõltumatu ning eraldiseisev. Direktiivis ei täpsustata, milline asutus peab seda funktsiooni täitma ning kas selliseid asutusi peab olema üks või rohkem. Väljatöötamiskavatsuses on välja toodud, et Eestis oleks mõistlik luua asutusevälised teavituskanalid erinevate valdkondlike asutuste juurde. Koja hinnangul on mõistlik kasutada juba toimivaid järelevalvemehhanisme võimalikult suures ulatuses ning ebamõistlik on täiesti uute mehhanismide loomine, sest nende tõhusaks rakendumiseks on vajalik lisaks ressurssidele tagada ka nende usaldatavus.

Rikkumisest teavitaja kaitsmise tingimused

VTK järgi on teavitaja konfidentsiaalsuse tagamine kõige olulisem kaitsemeede, mis on eelkõige vajalik selleks, et rikkumisest teada andnud inimest ei hakataks töökohal diskrimineerima. Seaduse jõustumisel on edaspidi keelatud kasutada teavitaja suhtes survemeetmeid, nagu tööalane kiusamine, palga alandamine, vallandamine või sellega ähvardamine. Juba täna kehtiv töölepinguseaduse regulatsioon ning eelnevaga seotud õigusaktid annavad piisava ja tõhusa kaitse töötajale tööandja eest, seetõttu ei ole koja hinnangul mõistlik dubleerida ja/või täpsustada töösuhtega seotud regulatsioone töötaja kaitsest seoses rikkumisest teatamisest.

Väljatöötamiskavatsuses tuuakse esile, et tööandjal on tõendamiskoormis, mis tähendab, et tööandja peab vallandamise korral tõendama, et töölt lahkumise põhjuseks ei olnud rikkumisest teavitamine. VTK alusel saab kaitse ainult rikkumisest teavitamise korral, mitte juhul, kui inimene oma tööga hakkama ei saa ja on näiteks vallandatud muudel põhjustel. Hetkel on keeruline hinnata, milliseid probleeme see tööandjatele võib kaasa tuua.

Koda pooldab väljatöötamiskavatuses olevat tasakaalu põhimõtet, millega kaitstakse nende isikute õigusi, kelle kohta teavitus tehakse. Sellega nähakse ette vastutus pahatahtlike teavituste tegemise eest ehk olukordades, kus rikkumist tegelikult aset ei leidnudki ja teavitaja oli sellest teadlik.

Eesti lähiriikidest on teavitaja kaitseks mõeldud seadused olemas näiteks Lätis ja Leedus. Plaanitav seaduse jõustumise tähtaeg on detsembris 2021.a.