08.12.2023 Reede

Valitsus lõpetab universaalteenuse 2024. aasta mais

Valitsus kiitis heaks ja saadab riigikogule elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, millega nähakse ette universaalteenuse lõpetamine alates järgmise aasta maist ning luuakse õiguslik regulatsioon elektrienergia reservvõimsuse mehhanismi kasutusele võtmiseks.

Kõige enam oli universaalteenusel kasutajaid 2023. aasta jaanuaris – üle 310 000 kodutarbija.
Kõige enam oli universaalteenusel kasutajaid 2023. aasta jaanuaris – üle 310 000 kodutarbija. Foto: pexels

Lisaks arvatakse seaduse muutmisega strateegilise gaasivaru varumakse hulka ka LNG haalamiskai ja taristuga seotud halduskulud.

Eelnõu kohaselt tunnistatakse kogu universaalteenuse regulatsioon alates 1. maist 2024 kehtetuks. Universaalteenuse eesmärk oli kaitsta tarbijaid kõrgete elektrihindade eest, kuid tänaseks on börsihinnad olnud madalamad võrreldes universaalteenuse tootmishinnaga. 2023. aasta jooksul ei ole olnud ühtegi kuud, mil börsihind oleks kuu keskmisena ületanud universaalteenuse hinda. Seetõttu lõpetatakse universaalteenus algselt kavandatust kaks aastat varem. Tarbijad, kes soovivad end hinnakõikumiste vastu kindlustada ja tarbida fikseeritud hinnaga elektrit, saavad seda ka edaspidi teha, sõlmides meelepärase lepingu. Ka sellisel juhul on see elektritarbijale kasulik, kuna hetkel on fikseeritud paketid tunduvalt odavamad kui universaalteenus.

Kõige enam oli universaalteenusel kasutajaid 2023. aasta jaanuaris – üle 310 000 kodutarbija, sealhulgas nii universaalteenuse tarbijad kui ka üldteenuse tarbijad universaalteenuse hinnaga. Oktoobri seisuga on kodutarbijate arv on universaalteenusel 72 000. Üle 87 000 kodutarbija kasutab üldteenust universaalteenuse hinnaga. 

Lisaks luuakse seaduse eelnõu kohaselt EL-i määrusega kooskõlas olev regulatsioon reservvõimsuse mehhanismi kasutusele võtmiseks.

„Elektrisüsteemi varustuskindluse tagamiseks tuleb luua strateegiline reserv, mis olemuslikult tähendab tagavarajaama – võimsust, mis igapäevaselt turul ei osale, kuid käivitatakse olukorras, kus elektrienergia nõudlus on suurem pakkumisest. Strateegilist reservi on võimalik rakendada siis, kui süsteemihaldur näeb, et Eestis tekib elektrienergia puudujääk,“ selgitas kliimaminister Kristen Michal.

Reservi loomiseks tuleb esmalt saada Euroopa Komisjonilt riigiabi luba. Seejärel saab Elering hakata ette valmistama vähempakkumist, mille tingimused vaatab üle Konkurentsiamet. Vähempakkumise võitja on kohustatud pakkuma teatud koguse tootmisvõimsust kindlal ajaperioodil, mil süsteemihalduri hinnangul sellist võimsust on vaja kasutada.

Samuti arvatakse seaduse muutmisega strateegilise gaasivaru varumakse hulka edaspidi ka Pakrineemes asuva haalamiskai ja taristu haldamiskulud. Praegu koosneb strateegilise gaasivaru varumakse ainult Lätis hoitava strateegilise gaasivaru 1 TWh hoidmise kuludest. Muudatus aitab tagada Pakrineeme haalamiskai pidevat valmisolekut vastu võtta ujuvterminali, juhuks kui Eestis peaks tekkima probleeme gaasiga varustatusega. Näiteks võib nõudluse kasvu põhjustada prognoositust külmema talve saabumine või probleemid välisühendustega.

„Hoides 1 TWh jagu strateegilist gaasivaru ning võimekuse tuua Pakrineeme sadamasse ujuvterminali, on tagatud, et kriisiolukorras saavad gaasi kasutavad ettevõtted ning katlamajad oma tegevust jätkata,“ ütles kliimaminister Michal. „Intsidendid Balticconnectoriga meenutasid taas, et strateegilise varu loomine ja hoidmine on vajalik otsus.“

Varumakse suurenemisega kasvab nii gaasi kodutarbijate kui ka äritarbijate kulu. Mõlema tarbijagrupi lõplikust gaasiarvest moodustaks edaspidi varumakse osakaal alla ühe protsendi. Haalamiskaiga seotud täpsemad kulud 2024. aastaks selguvad aasta lõpus.
right banner 2024 est konference