27.01.2022 Neljapäev

Töörikkumistest teavitaja saab kaitse tööl diskrimineerimise eest

Justiitsminister Maris Lauri tutvustas eile riigikogus esimesel lugemisel eelnõu, mis kaitseb töökohas kasutatavate survemeetmete eest inimest, kes on teavitanud talle tööl teatavaks saanud rikkumisest, kui tal oli alust arvata, et rikkumine toimus.

Maris Lauri, justiitsminister
Maris Lauri, justiitsminister Foto: Stenbocki maja

See omakorda aitab ettevõtetel ja asutustel tagada ohutu ja turvalise töökeskkonna ning vältida rikkumiste avalikuks tulekuga kaasnevat mainekahju.

Tööalastest rikkumistest teavitajate kaitsmine on kasulik nii ühiskonnale laiemalt kui ka ettevõtetele ja asutustele endile, kus rikkumine ilmneb. Rikkumise saab sellisel juhul võimalikult vara avastada ja kõrvaldada ning hoida sellega ära suurema kahju sünni näiteks inimeste tervisele või ettevõtte varale, rääkimata mainekahjust, mis tekib juhul, kui inimese ainus võimalus rikkumisest teada anda on pöörduda avalikkuse poole,

ütles justiitsminister Maris Lauri.

Teavitaja saab eelnõu alusel kaitse juhul, kui tal oli teavitamise ajal alust arvata, et rikkumisega on alustatud või see on toimunud. Lisaks on kaitse saamiseks oluline, et inimene teavitab rikkumisest nõuete järgi kas asutusesiseselt, asutuseväliselt või seaduses ette nähtud juhtudel üldsust.

Teavitaja kaitseks tuleb luua tingimused, milles ta ei riskiks teavitamise tõttu töökoha kaotuse või muu põhjendamatult ebavõrdse kohtlemisega tööl. See tähendab, et kõigepealt tuleb võimaldada inimesel teavitada rikkumisest konfidentsiaalselt ning informeerida teda rikkumisteatega tegelemisest.

"Ebaseaduslik tegevus ja õigusrikkumised töökohtadel ei tohi jääda tähelepanuta, vaid neist teavitamist tuleb julgustada ning just seda eelnõuga soovimegi saavutada. Näiteks kui on teada, et ehitusettevõtte objektijuht eirab tööohutusnõudeid, siis kõige kiiremaks probleemi lahendamise viisiks on sellest teada asutusesise teavitamiskanali kaudu," märkis justiitsminister.

Minister tõi välja, et justiitsministeeriumi läbi viidud ohvriuuringu tulemustel pidasid täiendavaid meetmeid töötajate kaitseks vajalikuks ligi pooled küsitletutest. Kõigist vastanuist 58% teavitaks rikkumisest töökohal kindlasti või tõenäoliselt. Valmisolek kindlasti teatada organisatsioonis tervisekahju tekitamisest, organisatsiooni puudutavast pettusest, omastamisest, altkäemaksu võtmisest või muust korruptiivsest tegevusest on kõrgeim juhtide seas.

Üle 50 töötajaga juriidilistel isikutel, kohalike omavalitsuste ametiasutustel või ametiasutuse hallatavatel asutustel ning kõigil riigiasutustel tuleb luua asutusesine turvaline teavituskanal. Samuti peavad sellise kanali looma kõik kohalikud omavalitsused, kelle territooriumil elab rohkem kui 10 000 inimest. Teavituskanaliks võib olla näiteks spetsiaalne e-posti aadress, telefoninumber või postkast. Asutused peavad määrama või volitama inimese, kes võtab laekunud teateid vastu, annab teavitajale tagasisidet ja tagab rikkumise kõrvaldamise.

Kui asutusesisene teavitamine ei anna tulemust või on see muul põhjusel raskendatud, siis selleks peab olema ka loodud asutuseväline kanal. Enamasti tähendab see asutust, kes sellise rikkumise menetlemisega tegeleb, nt tuleohutusrikkumistest tuleb teavitada päästeametit, keskkonnaalasest rikkumisest keskkonnaametit. Seega on asutusevälise teavituskanali loomise kohustus riigiasutustel, mis teostavad teatud valdkonnas rikkumise järelevalvet või menetlevad süütegusid.

Kaitse saab ka üldsusele avalikustamisel, kuid piiratumatel juhtudel, näiteks kui ilmneb vahetu või pöördumatu kahju avalikele huvidele või kahe esimese kanali kaudu teavitamise järel ei ole rikkumisteadet menetletud.

Kui teavitaja isik siiski välja tuleb, on keelatud tema ebavõrdne kohtlemine seepärast, et ta on rikkumisest teavitanud, näiteks töölepingu ülesütlemine või ta teenistusest vabastamine, madalamale ametikohale viimine või edutamise takistamine, tööülesannete muutmine, töötamise koha muutmine, palga vähendamine, tööaja muutmine, koolitusel osalemise takistamine ja muud taolised tegevused. Sellise surve avaldamise korral saab tööandjat väärteo eest karistada. Kui aga teavitaja ise teadlikult valeinfo edastab, siis saab ka tema väärteokorras vastutusele võtta.

Seadus on plaanitud jõustuma 1. juunil. Juriidilised isikud, kus on 50–249 töötajat, saavad asutusesisese teavituskanali loomiseks pikema aja ning peavad teavituskanali looma 2023. aasta 17. detsembriks.