12.11.2020 Neljapäev

Riik pikendab valdade laenuleevendust

Riigikogu kavatseb pikendada kohalike omavalitsuste laenupiirangu leevendust 2027. aastani, kirjutab Postimees.

Pikem periood võimaldaks laenukoormuse protsenti laugemalt tavapärase 60 peale langetada.
Pikem periood võimaldaks laenukoormuse protsenti laugemalt tavapärase 60 peale langetada. Foto: pixabay

Kui enne koroonakriisi võisid linnad-vallad võlgu olla kuni 60 protsendini oma tuludest, siis kevadel leevendas riigikogu laenupiirangut 80 protsendi peale tuludest 2020. ja 2021. aastaks. Nüüd tahab riigikogu rahanduskomisjon pikendada laenupiirangu leevendust aastani 2027.

Esmaspäeval esimesele lugemisele saadetud eelnõu eesmärk on pakkuda kohalikele omavalitsustele võimalust suurendada netovõlakoormust. Nii saaksid linnad-vallad võtta veel laenu investeerimiseks. Ajapikendus kulub ära eelkõige neile, kes laenanud rohkem. Kui vald laenab tänavu ja/ või tuleval aastal nii palju, et laenukoormus tõuseb 80 protsendi peale ning juba 2022. aastal ei tohi laenukoormus olla suurem kui 60 protsenti, oleks üleminek väga järsk.

Pikem periood võimaldaks laenukoormuse protsenti laugemalt tavapärase 60 peale langetada. Vald, mille laenukoormus tõuseb 80 protsendini tuludest, peaks 2025. aastast langetama laenukoormust viie protsendi kaupa aastas, kirjutab Postimees. 

Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka sõnul tahetakse laenupiiri ajalise pikendusega vältida keerulisi olukordi seoses laenu tagasimaksmisega. «Kuna järgmine aasta on ka kohalike omavalitsuste valimise aasta, teevad suure tõenäosusega väga paljud omavalitsuste volikogud suuremaid investeeringuotsuseid ja laenavad selleks raha,» rääkis Kokk.

Ajaline pikendus annab hingetõmbeaega. Muidu seisaks värske omavalitsus vastamisi keerulise eelarvega. «Võib-olla on laene natuke rohkem, kui oodatud, ja siis peakski 60 protsendi peale tagasi minema. See ei ole ehk väga realistlik ja õiglane.»

Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja Sulev Liiviku hinnangul on omavalitsuste finantsseis üldjoontes hea, võlgadega probleeme ei ole – netovõlakoormused on väga madalad. Tänavu on kohalike omavalitsuste keskmine eeldatav netovõlakoormus 22 protsenti põhitegevuse tulemist ehk 60 protsendi piirist üle kahe korra madalam. Ministeeriumi andmetel plaanivad üle 60 protsendi piiri minna kolm omavalitsust: Türi vald, Haapsalu ja Viljandi.

Rahanduskomisjoni aseesimehe Maris Lauri sõnul hoiatas opositsioon juba kevadel koalitsiooni, et vaid kaheks aastaks laenukoormust tõsta pole loogiline. «Kui me seda komisjonis arutasime, osutasime sellele, et kui protsent on suur, siis kuidas omavalitsused peaksid hakkama saama. Koalitsioon ignoreeris hoiatust, aga nüüd on nad aru saanud, et see võib takistuseks saada,» ütles Lauri.

Kokk ei vaidlustanud kriitikat. Ta ütles, et ajal, kui tuli seoses lisaeelarvega teha lühikese aja jooksul palju otsuseid, võis nii mõnigi asi kahe silma vahele jääda.

Eelnõu suhtes skeptiline Tartu Ülikooli majandusteaduskonna juhataja Kadri Ukrainski ütles, et investeerimine on Eestis liiga keskustesse koondatud. Võib juhtuda, et laenuga hakatakse jooksvaid sotsiaalkulusid katma.

Me peaks vaatama seda süsteemsemalt. Ei saa nii, et me küll anname võimaluse strateegilisteks investeeringuteks, aga ei toeta strateegilist mõtlemist ja funktsioone. Kui oleme endiselt väga tsentraliseeritud korraldusega, siis milleks peaksid nad laenu kasutama? Ja siis kasutataksegi seda mittestrateegilisteks kuludeks,

rääkis Ukrainski.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes