Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud krediidiasutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse, mille peamisteks eesmärkideks on finantsstabiilsuse tagamine ja suurendamine, eelkõige pangandussektori usaldusväärsuse ja läbipaistvuse tagamine ning pankade vastupanuvõime tõstmine stressi- või kriisiolukordades. Samuti krediidiasutusele proportsionaalsemate nõuete kehtestamine ja nõuete suurem sidumine krediidiasutuse võetud riskidega. Seaduse vastuvõtmise poolt oli 92 riigikogu liiget.

Valitsuse algatatud riigivaraseaduse muutmise seaduse vastuvõtmise poolt oli 92 riigikogu liiget.

Valitsuse algatatud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmise seadus võimaldab nakkushaiguse epideemiaga seotud eri- või hädaolukorras kaasata terviseameti ülesannete täitmisse politseid ja teisi korrakaitseorganeid.  

Ka seni kehtinud seadus nägi ette võimaluse nõuda nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks desinfektsiooni, desinsektsiooni, kahjuritõrje või puhastuse korraldamist ning terviseuuringute korraldamist ja nakkushaiguse diagnoosimist või selle korraldamist, samuti võisid terviseamet ja valitsus kohustada haiglat ja sotsiaalteenust osutavat asutust kehtestama külastuspiirangu.

Eriti ohtliku nakkushaiguse ja vältimatu vajaduse korral võivad Terviseamet ja valitsus vastu võetud seaduse järgi ka asutused ajutiselt sulgeda või nende tegevust piirata. Peale koosolekute ja ürituste keelamise võimaldab seadus kehtestada nõudeid nende korraldamisele.

Kui seni kehtinud seaduse kohaselt sai väärteo korras karistada karantiinireeglite rikkumise eest, siis uue seadusega luuakse võimalus inimesi vastutusele võtta ka siis, kui nad on rikkunud valitsuse või terviseameti kehtestatud nõudeid. Seaduse vastuvõtmise poolt oli 56 riigikogu liiget, vastuhääli oli 39.

Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise seadusega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu direktiiv, mis käsitleb mittesularahaliste maksevahenditega seotud pettuste ja võltsimise vastast võitlust ja millega asendatakse nõukogu varasem raamotsus.

Seaduse vastuvõtmise poolt oli 90 riigikogu liiget.

Ka kiitis riigikogu heaks riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035. Strateegiaga luuakse raamistik, mis koondab riigisiseselt kokku lepitud ning rahvusvahelisi kohustusi arvestavad olulisemad Eesti strateegilised sihid ja tegevussuunad.
Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 71 riigikogu liiget, vastuhääli oli 18 ning erapooletuks jäi 3 Riigikogu liiget.

Teise lugemise läbisid konkurentsiseaduse muutmise ja väärteomenetluse seadustiku ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu.