Valitsuse algatatud energiamajanduse korralduse seaduse ja maagaasiseaduse muutmise seadusega võetakse üle Euroopa Liidu (EL) vastavast direktiivist tulenevad uued kohustused, mis aitavad energiakasutuse vähendamisel saavutada EL-i pikaajalisi eesmärke, teatas riigikogu pressiteenistus.
Direktiiviga nähakse ette liikuda sellise energialiidu suunas, mille raames käsitatakse energiatõhusust omaette energiaallikana.
Seadus täpsustab riikliku energiatõhususe saavutamise fikseerimist valitsuse tasandil koos seda toetavate poliitikameetmetega ning energiatõhususkohustuse jaotuskavaga.
Seadusega reguleeritakse hoonete lõppkasutaja kütte, jahutuse ja sooja tarbevee tarbimise mõõtmist ja sellega seotud arvete esitamist. Selleks, et minna 2027. aasta 1. jaanuariks täielikult üle soojuse kauglugemisele, peab energiatarnija paigaldama ainult kaugloetavaid soojuse arvesteid.
Korterelamutes korteripõhiste lõppkasutajate soojamõõturite paigaldamine on vajalik siis, kui see on kulutõhus ja tehniliselt teostatav. Lõppkasutajale tuleb soojuse arvete esitamisel alates selle aasta 25. oktoobrist hakata andma ulatuslikku võrdlusinfot eesmärgiga, et tarbija saaks muuta oma käitumist.
