Siseministeerium andis riigikogu menetlusse seaduseelnõu, mis puudutab dokumente ja isikutuvastust. Politsei- ja piirivalveameti identiteedi ja staatuse büroo vanemkomissari Marit Abrami sõnul on seadusemuudatuse mõte senisest suurem lihtsus, mugavus ja paindlikkus inimese jaoks.

Siseminister Lauri Läänemets ütles, et kõige olulisem sellest on ilmselt osa, mis lubab kasutusele võtta uue rakenduse Mriik. Rakenduse põhimõte on, et edaspidi ei peaks inimesed enam oma dokumente kaasas kandma, vaid mobiilirakenduses on olemas näiteks inimese ID-kaart ja juhiluba.

Läänemets tõi näite, et muu hulgas on ID-kaardile tihtipeale pandud ka kliendikaarte, mida saab edaspidi telefonitsi kasutada. «Kõige lihtsam näide: kui poes küsitakse dokumenti, et kas sa võid tubakatooteid või alkoholi osta, siis kui sa nüüd pead näitama ID-kaarti, siis tulevikus saad lihtsalt telefoniga tõestada, et oled 18 täis. Rohkem andmeid poes näitama ei pea,» sõnas ta. Ajakirjanduses on varem ka kirjutatud, et rakendust Mriik tegelikult juba katsetatakse ning see peaks valmima suvel. Täielikult kasutada saab seda aga siis, kui riigikogu on kõnealuse seadusemuudatuse heaks kiitnud.

Teine märgiline asi eelnõu puhul on see, et kui see heaks kiidetakse, ei ole ID-kaart enam igale inimesele kohustuslik. Läänemetsa sõnul on muudatus ajendatud sellest, et kunagi oli vajadus ID-kaart seadusega kohustuslikuks teha, et võimalikult paljud inimesed hakkaksid kasutama e-riigi teenuseid, nüüd aga on suurem osa inimesi need juba kasutusele võtnud ja see vajadus kadunud.

«Näiteks 2022. aastal toimunud muudatuse järel ei ole mobiil-ID saamisel enam ID-kaarti tarvis ning see on oluliselt lihtsustanud mobiil-ID taotlemist,» ütles ta.

Passiga on aga veidi teised lood. «Passi taotleda on mõistlik nendel inimestel, kes e-teenuseid üldse ei kasuta või teevad seda muid vahendeid kasutades. Pass kehtib kümme aastat ning eelkõige on sellel positiivne mõju näiteks vanematele inimestele, kes peavad dokumendi vahetuse ette võtma vaid kord kümne aasta jooksul,» lausus Abram.

Samuti muutub lihtsamaks teise inimese volitamine dokumendi kättesaamisel. Abrami sõnul on praegu võimalik volitada teist inimest vaid dokumendi taotlemisel, kuid edaspidi saab seda teha ka hiljem. «See tagab suurema paindlikkuse olukordades, kus inimesel on pärast dokumendi taotlemist tulnud ette ettenägematud asjaolud,» ütles ta.

Ka alaealiste puhul muutub siis asjaolu, et praegu antakse vähemalt 15-aastasele kodanikule dokument kätte vaid talle endale, kuid muudatusega saaks sellele järele minna ka tema vanem.

«Kaob ära nõue, et inimene peab uue dokumendi kättesaamisel tingimata esitama eelmise, veel kehtiva sama liiki dokumendi. Näiteks ID-kaardi kättesaamisel veel mõne nädala kehtiva ID-kaardi. See on dokumendi kasutaja jaoks senisest oluliselt mugavam lahendus, kuna ta ei pea selle maha unustamisel uuesti tagasi tulema,» lisas Abram.