13.09.2021 Esmaspäev

Riigiasutused saavad võimaluse osta taastuvelektrit ühishanke korras

Valitsus kinnitas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ettepaneku, millega saaksid riigiga seotud asutused tulevikus võimaluse osta taastuvelektrit pikaajaliste lepingute abil ning liituda selleks korraldatava ühishankega.

Pikaajalise taastuvelektri ostulepingu sõlmimiseks tehtavat ühishanget hakkab läbi viima Riigi Kinnisvara AS.
Pikaajalise taastuvelektri ostulepingu sõlmimiseks tehtavat ühishanget hakkab läbi viima Riigi Kinnisvara AS. Foto: pixabay

Hange saab olema avatud ka kohalikele omavalitsusele liitumiseks. See annab võimaluse suurendada taastuvenergia tarbimist riigisektoris ning ühtlasi kiirendada Eestis toetuste vaba taastuvelektri tootmist.

Riik peab näitama eeskuju ja suurendama roheenergia tarbimist,

ütles majandus- ja taristuminister Taavi Aas.

„Mida rohkem inimesi ja ettevõtteid teadvustab, et puhtama elektri tarbimisega edendame sektorit tervikuna kiiremini, seda rutem jõuame keskkonnasäästlikuma tootmiseni. Selline riigi poolt pikaajaliste taastuvelektri ostulepingute sõlmimine on Euroopas ainulaadne ning võimaldab meil liikuda toetusvaba taastuvelektri poole.“

Avaliku sektori osa moodustab hinnanguliselt kümnendiku kogu Eesti elektritarbimisest. Seetõttu on ka avalikul sektoril suure energiatarbijana mõistlik anda pikaajaliste taastuvenergia ostulepingutega kindlust tulevikuinvesteeringuteks. Seitsmeaastased ja pikemad taastuvelektri ostulepingud pakuvad investoritele ning finantseerijatele toetustega sarnast garantiid ja tarbijatele pikaajalist stabiilset turuhinnast soodsamat taastuvelektrihinda.

„Taastuvelektri ostmine pikaajaliste lepingutega ning nende vastu uute tuule- ja päikeseparkide rajamine on levinud mudel Põhjamaade ettevõtete hulgas, nii ostavad näiteks taastuvelektrit Soomes Google, IKEA ja paljud teised sealsed tööstusettevõtted. Sellised lepingud sõlmitakse sageli hinnaga, mis on börsihindadest märgatavalt soodsamad,“ sõnas Aas. „Soomes rajatakse niiviisi riigipoolsete toetusteta kümneid tuuleparke koguvõimsusega üle 1000 megavati. Soovime, et sarnane areng käivituks ka Eestis ning avalik sektor saab siin näidata eeskuju.“  

Aas selgitas, et taastuvenergia toetused on seni olnud vajalikud peamiselt tehnoloogia kõrge hinna tõttu. Tänu tehnoloogiate odavnemisele on taastuvelektri tootmise hind viimasel kümnendil märkimisväärselt langenud ning seega langeb ka vajadus roheelektrit doteerida. Seega on õige aeg liikuda toetustel põhinevalt taastuvenergia arendamiselt järk-järgult toetusvabale süsteemile.

Tänu toetusele rajatud elektrijaamadele on Eesti oma taastuvelektri toodangut neli korda tõstnud alates 2009. aastast. 2030. aastaks seatud eesmärgini peame aga senist mahtu veelgi kahekordistama. 2020. aastal ulatus taastuvelektri tootmise toetamiseks kogutav tasu tarbijatelt üle 97 miljoni euro.

Pikaajalise taastuvelektri ostulepingu sõlmimiseks tehtavat ühishanget hakkab läbi viima Riigi Kinnisvara AS.