Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse kohaselt lõpetatakse välismaalt tagasipöörduja toetuse maksmine ning luuakse erivajadusega inimestele toetatud töötamise teenus riigiteenusena.
Järgmise aasta riigieelarve seaduse eelnõuga plaanitakse eraldada erihoolekandeteenuste baaseelarvesse kokku 6,11 miljonit eurot, millest on kavas rahastada ka vähemalt 170 töötamise toetamise teenuse kohta.
Ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadus muudab paindlikumaks apteekrite lähtetoetuse saamise tingimused ning annab lähtetoetuse taotlemise võimaluse ka õdedele.
Apteekritele makstava lähtetoetuse suurus on 15 000 eurot kolme aasta kohta ja 25 000 eurot töötamise perioodiga viis aastat. Toetuse saamiseks peab apteeker asuma tööle tõmbekeskustest väljaspool asuvas apteegis koormusega vähemalt 30 tundi nädalas. Terviseameti kaudu saavad lähtetoetust edaspidi taotleda ka tervishoiust eemal olnud õed.
Ravikindlustuse seaduse täiendamise seadusega luuakse tervisekassale seaduslik alus maksta alla kolmeaastase lapse vanemale või lapsendajale esimesel tööaastal pärast vanemapuhkust haigus- ja hooldushüvitist kas lähtuvalt lapsevanema enda eelmisel kalendriaastal sotsiaalmaksuga maksustatud tulust või talle vanemapuhkuse vältel makstud jagatava vanemahüvitise suurusest, võttes seejuures aluseks inimesele soodsama variandi.
Ravimiseaduse, ravikindlustuse seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadus viib ravimiseaduse kooskõlla EL-i õigusega, võimaldab tarbijatel ravimijäätmeid tagastada apteeki lihtsustatud korras ning aitab parandada ravimite kättesaadavust ja arendada apteegiteenuseid.
Näiteks võivad apteekrid edaspidi nõustada ravimitega reisimise küsimustes ning anda konsultatsiooni videokõne vahendusel haruapteekides. Ravimiamet võib aga piirata teatud ravimite müüki vaid kindla diagnoosiga haigetele. Lisaks kaasajastab seadus müügilubade regulatsiooni ja ravimireklaami nõudeid.
