"Vahetult enne riigikaitse nõukogu kogunemist allkirjastasin riigikogus viimastel nädalatel vastu võetud kaheksa seadust," kinnitas president pressikonverentsil. "Nendega on langetatud põhimõttelised valikud, mis on tekitanud ühiskondlikult palju vaidlusi. Need valikud puudutavad makse, abielu määratlemist ja riigikaitset. Minu seisukoht on, et selliseid keerulisi otsuseid peabki vastu võtma parlament," kommenteeris Karis.
Riigipea sõnul on tema ülesanne kaitsta põhiseadust, mille tuumaks on omakorda demokraatia. "See tähendab, et parlament peab ise olema ruum riigi ees seisvate valikute langetamiseks. Ma tunnistan, et minus tekitab kõhklusi nii paljude eelnõude sidumine usaldushääletusega. Põhiseadus annab selle võimaluse, kuid küsimus on, et millal minnakse selle võimaluse kasutamisega liiale," arutles ta.
"Kujutagem nüüd ette äärmuslikku olukorda, kus valitsus seab kõik eelnõud usaldusküsimusega. Selline olukord oleks põhiseadusega selgelt vastuolus, kuna tähendaks parlamentaarse olukorra tasalülitamist. Seda rõhutas ka riigikohus," lausus president Karis. "Riigikohus rõhutas ka seda, et lubatud obstruktsiooni piirid on seni olnud ebaselged. Just selle ebaselguse tõttu on viimased kuud olnud meie riigi elus nii tormilised. See peab jääma erandlikuks. Lubatud piire ei saa määrata ei riigikohus ega president. Need peab määratlema riigikogu ise," lisas president.
Nüüd on Karise sõnul riigikogu töö juhiseks ka riigikohtu seisukoht, mille valguses on võimalik täpsustada parlamendiliikme õigusi. "Ma olen nõus, et opostisioon saab riigikogu tööd takistada, aga mitte lõputult tõkestada," ütles riigipea.
Riigikogu võttis möödunud nädala erakorralisel istungil vastu kaheksa seadust, nende hulgas 2023. aasta lisaeelarve, alkoholi ja tubakatoodete aktsiisimääri, käibemaksu ja tulumaksu tõstva, ministeeriumide tööjaotust ümber korraldava ja sooneutraalset abielu võimaldava seaduse. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond pöördus presidendi poole jätta usaldushääletustega vastu võetud seadused välja kuulutamata.
