22.11.2021 Esmaspäev

Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise korra lisade muudatused

20. novembril 2021 jõustusid Vabariigi Valitsuse 11.01.2000 määruse nr 12 „Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord“ lisade 1 – 3 tehnilised muudatused. Tööelu tutvustab neid lähemalt.

Täpsema isikukaitsevahendite kasutamise vajaduse ja selle omadused selgitab tööandja välja töökeskkonna riskianalüüsi käigus.
Täpsema isikukaitsevahendite kasutamise vajaduse ja selle omadused selgitab tööandja välja töökeskkonna riskianalüüsi käigus. Foto: pixabay

Lisade muutmise eesmärk oli ajakohastada isikukaitsevahendite valimise eeskirju. Määruse lisad aitavad toetada tööandjatel isikukaitsevahendite valimist vastavalt töökeskkonnas esinevale ohutegurile.

Täpsema isikukaitsevahendite kasutamise vajaduse ja selle omadused selgitab tööandja välja töökeskkonna riskianalüüsi käigus. Isikukaitsevahendit valides peab tööandja hoolitsema selle eest, et isikukaitsevahend:

  • vastaks kaitsevajadusele;
  • ei põhjustaks kandjale liigset koormust ega vähendaks töötaja nägemist või kuulmist korrigeerivate vahendite toimet; 
  • sobiks kasutajale;
  • sobiks kasutada kindlates tööoludes;
  • vastaks ergonoomikanõuetele;
  • oleks kooskõlas töötaja terviseseisundiga.

Näited:

Lisas 1 on tehtud näiteks järgmised muudatused:

  • lisatud on „muud ohutegurid“, mille alla kuuluvad sellised ohud nagu uppumine, hapnikunappus ja nähtavuse puudumine;
  • bioloogiliste ohutegurite osa on täiendatud järgmiste ohutegurite loeteluga: aerosoolid (tahked ja vedelad) ning vedelikud (otsene ja kaudne kokkupuude ning pritsmed, pihustus, joad);

Lisas 2 on tehtud näiteks järgmised muudatused:

  • uuendatud ja täiendatud on isikukaitsevahendite loetelu. Näiteks on uute isikukaitsevahenditena lisandunud enesepäästevahendid hingamiselundite kaitseks ning hingamiselundite kaitsmiseks mõeldud tolmufilter, gaasifilter.
  • uuendatud ja täiendatud on ohutegurite loetelu, mille eest isikukaitsevahendid kaitset pakuvad. Lisas tuuakse eraldi välja näidisloetelu ohuteguritest, mille eest isikukaitsevahendid kaitset pakuvad. Näiteks kaitseb kiiver pead löögi eest kukkuvalt või lendavalt esemelt.

Lisas 3 on tehtud näiteks järgmised muudatused:

  • ohutegurid on jaotatud vastavalt ohurühmale (füüsikalised, keemilised, bioloogilised ja muud) ning iga ohuteguri ohurühma all on eraldi loetletud:
  1. ohutegurid;
  2. ohustatud kehaosad;
  3. isikukaitsevahendid, mis vastavat kehaosa kaitsevad;
  4. tööd, mille puhul võib olla vajalik isikukaitsevahendit kasutada;
  5. tööstusharud ja tegevusalad, kus eelkõige võib ohuteguriga kokkupuude esineda. 
  • Lisas on välja toodud tööstusharud ja tegevusalad, kus eelkõige võib ohuteguriga kokkupuude esineda.