Terviseameti laboris on praeguseks tehtud enam kui 350 COVID-19 testi ja tuvastatud 13 haigusjuhtu. Kuigi seni on leidnud kinnitust vaid üksikud Eestisse sissetoodud haigusjuhud, peame olema valmis haiguse laiemaks levikuks elanikkonnas,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Oleme viimastel nädalatel tõstnud veelgi tervisesüsteemi ja ametkondade valmisolekut. Tunnustame kõiki inimesi, kes on vastutustundlikult järginud terviseameti antud soovitusi ja sellega hoidnud nii enda kui teiste tervist. Eriti peaksime hoidma oma eakaid lähedasi ja hoiduma haigestununa nende külastamisest.“

Kõikidele haiglatele on antud juhised COVID-19 nakkuskahtlusega patsientidega tegelemiseks. Terviseamet on kaardistatud kõikide haiglate ja kiirabipidajate isikukaitsevahendite varud, oleme sõlminud Eesti tootjaga hankelepingu respiraatorite varu täiendamiseks, samuti osaleme Euroopa Liidu liikmesriikide isikukaitsevahendite ühishankes,“ ütles terviseameti peadirektor Merike Jürilo. „Lisaks terviseameti laborile on praegu neli Eesti haiglat loomas COVID-19 testimise võimekust, et vähendada testimise koormust ja avastada uusi juhte võimalikult kiiresti.“

COVID-19 testimise võimekust laiendatakse Põhja-Eesti regionaalhaiglasse, Ida-Viru keskhaiglasse, Tartu Ülikooli kliinikumi ja Pärnu haiglasse. Praegu on Eestis COVID-19 tuvastamise võimekus terviseameti ja SYNLAB-i laborites. 

Oleme hinnanud voodikohtade, sealhulgas intensiivravi voodikohtade arvu haiglates hetkel piisavaks, et toime tulla ka koroonaviiruse võimaliku laiema levikuga elanikkonnas. Kui haigete hulk suureneb, siis on võimalik rakendada valmisoleku järgmist taset, mis võimaldab piirata plaanilise abi kättesaadavust ja sellega haiglate võimekust suurendada,“ lisas Jürilo. 

Lisaks on saanud ravimiamet ülesande kaardistada koostöös terviseameti ja haigekassaga kriitiliste ravimite vajadused ning esitada ettepanekud täiendavate ravimivarude loomiseks. 

Tervisesüsteemi valmisoleku tasemete määruse kohaselt on tervishoiul kolm valmisoleku taset. Tase 1 tähendab, et on reaalne oht kriisi tekkimiseks. Tase 2 tähendab, et eeldatav abivajajate hulk ületab kriisipiirkonnas ja selle lähedal asuvate raviasutuste tavapärase abi osutamise võimekuse. Tase 3 tähendab, et eeldatav abivajajate hulk ületab oluliselt kogu riigis vähemalt poolte raviasutuste abi osutamise võimekuse.

Terviseameti hinnangul on koroonaviiruse üksikjuhtumite sissetoomise risk Eestisse väga kõrge, haiguse kohapealse piiratud leviku tõenäosus keskmine kuni kõrge, haiguse kohapealse laialdase leviku tõenäosus madal.

Nakatumise ennetamiseks tuleb järgida tavapäraseid hügieenireegleid – pesta käsi ja vältida kontakti hingamisteede haiguste sümptomitega inimestega. Pärast riskipiirkonnast naasmist tuleb tervist 14 päeva jooksul jälgida; palaviku, köha või hingamisraskuste esinemisel võtta koheselt ühendust arstiga, küsida nõu perearsti nõuandeliinilt 1220, vajadusel kutsuda kiirabi. Koroonaviirust tasub kahtlustada siis, kui on olemas nii äsjane reisikogemus haiguse levikupiirkonnast kui ka haigusele iseloomulikud sümptomid.

Terviseamet soovitab rahvusvaheliste ürituste korraldajatel eesseisvad üritused maailmas leviva koroonaviiruse tõttu aasta teise poolde lükata. Terviseamet lähtub oma otsuses epidemioloogilisest olukorrast maailmas, Euroopa Liidus ja ka Eestis, edastas amet. Terviseameti nõunik Karena Leigeri sõnul näitab koroonaviiruse levik Euroopa riikides, et rahvusvahelised üritused võivad viiruse kohalikku levikut soodustada.

Eelkõige kuuluvad siia alla need üritused, kuhu on oodata osalejaid riskipiirkonda kuuluvatest riikidest,“ ütles Leiger, kelle sõnade kohaselt peaksid nakkushaiguste hooajal avalikke ja suurüritusi vältima kindlasti riskirühma kuuluvad vanemaealised ja kroonilisi haigusi põdevad inimesed. „Haigusnähtudega inimesed ei tohi mingil juhul avalikel üritustel osaleda.“

Kohalike ürituste korraldajatel tuleb terviseameti avalike ürituste korraldamise juhendi kohaselt tagada nii tervishoiupersonali kohalolek kui teenindava personali isikukaitsevahendite, nagu näiteks kaitsemask, kaitsekindad ja desinfitseerimisvahendid olemasolu. Lisaks peab vajadusel olema tagatud nakkuskahtlusega isikute kehatemperatuuri mõõtmine ning koht haigestunu ajutiseks isoleerimiseks ja läbivaatuse korraldamiseks haige raviasutusse või koju saatmiseni.

Samuti tuleb korraldajal osalejatele ürituse territooriumil tagada kiire ja mugav juurdepääs käte desinfektsiooni vahenditele nähtavates kohtades, nagu näiteks fuajeed, koridorid, võistluste alad, riietusruumid, WC-d ja muud ruumid. Majutuse korraldamisel tuleb samast regioonist osalejad võimalusel majutada samasse kompleksi või korrusele, et lihtsustada vajadusel isiku isoleerimist. Igapäevaselt peab ürituse korraldaja tagama üldkasutatavate pindade märgkoristuse ning vajadusel desinfitseerima ukselingid, käepidemed ja söögilauad. Tualettruumis peab olema alati olemas kätepesuvahend ning jalaga avatav jäätmekonteiner, käte kuivatamiseks tuleb kasutada paberrätikuid. Regulaarselt tuleb desinfitseerida veekraani käepidet. 

Terviseameti hinnangul on koroonaviiruse riskipiirkondadeks Hiina, Itaalia, Iraan ja Lõuna-Korea. Risk nakatumiseks on kõrge inimestele, kes viibivad riikides, kus on laialdane kohapealne levik.

Inimesed, kel on koroonaviirusega nakatumise põhjendatud kahtlus, peaksid helistama oma perearstile või perearsti nõuande telefonile 1220. Terviseseisundi halvenemisel tuleb helistada hädaabinumbril 112.

Koroonaviirust tasub kahtlustada juhul, kui inimene on viimase 14 päeva jooksul käinud haiguse riskipiirkonnas, on kokku puutunud koroonaviiruse haigega ja tal esinevad haigusele iseloomulikud sümptomid ehk köha, palavik ja/või hingamisraskused. Muul juhul võib olla tegemist Eestis laialdaselt leviva gripi või gripilaadse viirusega.