12.10.2020 Esmaspäev

TAI direktor: oleks aeg keelata suitsetamine akendel ja rõdudel

Tervise Arengu Instituudi (TAI) direktor Annika Veimer leiab, et aeg oleks Eestis suitsetamine majade akendel ja rõdudel seadusega selgelt reguleerida. 

Passiivne suitsetamine on viimase dekaadi jooksul märkimisväärselt vähenenud, kuid sellest hoolimata kannatab kõige rohkem inimesi selle all just oma kodus.
Passiivne suitsetamine on viimase dekaadi jooksul märkimisväärselt vähenenud, kuid sellest hoolimata kannatab kõige rohkem inimesi selle all just oma kodus. Foto: pexels

Veimeri sõnul ei vaja suitsetamise kahjulikkus  enam tõestust ja õnneks näitab ka statistika igapäevasuitsetajate osakaalu langust – 2018. aastal suitsetas igapäevaselt 17 protsenti täiskasvanud elanikkonnast. "See tõestab, et enamus inimestest valib tubakavaba elu. Paraku on mittesuitsetaja tervis ohus ka siis, kui ta hingab sisse teiste inimeste sigaretisuitsu. Sageli alahinnatakse passiivse suitsetamise mõjusid, kuigi see on tervisele sama ohtlik kui suitsetamine," märkis Veimer. 

Passiivne suitsetamine on viimase dekaadi jooksul märkimisväärselt vähenenud, kuid sellest hoolimata kannatab kõige rohkem inimesi selle all just oma kodus.

Inimesed arvavad ekslikult, et suitsetades teistest eemal, lahtise akna juures, köögi tõmbekapi all või lahtise uksega rõdul, kaitsevad nad oma lähedasi ja kodu tubakasuitsu eest. Paraku ei ole see lahendus, sest suits ja väljahingatav õhk kandub ikka tuppa tagasi. Ja lisaks tekib uus probleem – lahkarvamused naabritega,

rääkis Veimer. 

Tema sõnul õnneks enamik suitsetajatest arvestab oma lähedastega ning naabritega. Paraku ei kaitse Eesti seadused aga neid kortermaja elanikke, kes on saatuse tahtel saanud naabriks mittehooliva ja ükskõikse suitsetaja. "TAI vaates on probleem kortermajades üsna levinud. Meile jõuavad murekirjad, mis sageli peegeldavad hädasolija lootusetut olukorda. Kui oled sattunud naabriks ahelsuitsetajaga, kes peab suitsetamist inimõiguseks ja kes toetub eraelu puutumatuse printsiibile, ei pruugi oma kodus tervise eest võitlemine sugugi võidukalt lõppeda," märkis TAI direktor. 

Tubakaseadusega on keelatud suitsetamine korterelamu koridoris, trepikojas ja muus üldkasutatavas ruumis. See keeld üldiselt töötab ja kaebusi tuleb harva. Akendel ja rõdudel suitsetamine aga eraldi reguleeritud ei ole, tõdes Veimer. 

"Oleks aeg teha muudatusi, mis aitaks oma kodus suitsetamise lõksu jäänud perekondi. Ainus viis kaitsta inimesi suitsetaja ümber, nii enda kui teiste korterites, on suitsetamine õues. Ka õues tuleb valida majast piisavalt kauge koht ja arvestada tuule suunaga, et tubakasuits ei  hõljuks esimeste korruste akendesse. Keskkonna reostuse vähendamiseks tuleb suitsukoni kaasa võtta ja viia prügikasti," märkis Veimer. 

Nüüdseks on suitsetamise keeld akendel ja rõdudel Eesti lähiriikides saanud reaalsuseks nii Soomes, Lätis kui ka Leedus, kus see on seaduses selgelt sõnastatud nii, et suitsetamist ei saa pidada ühiseluliseks talumiskohustuseks. "Käes on aeg ka Eestis see samm astuda! Kui korteriühistu saaks keelata rõdudel suitsetamise ka ainult ühe elaniku pärast selles majas ja korteriühistu esimees saaks ühisreeglitest kinnipidamiseks tuge kõrgematelt tasanditelt, aitaksime kaitsta inimesi, kes täna ei saa ükskõiksete naabrite tõttu oma kinnisvara normaalselt kasutada. Oluline vaatenurga muutus ongi just kaitsta inimest, kes oma tervist soovib hoida," ütles Veimer.  

"Mina unistan elukeskkonnast, kus suitsetav naaber rõdul tunduks sama imelik ja kauge mälestus kui täna restoranis kõrval lauas sigaretti läitev klient ning kus peetakse lugu nii enda kui naabrite tervisest," lisas TAI juht. 

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!