01.10.2021 Reede

Riigikontrolör kritiseeris valitsuse koroonakommunikatsiooni

Riigikontrolör Janar Holm kritiseeris peaministrile saadetud kirjas valitsuse koroonakommunikatsiooni, märkides, et see võiks olla korrastatum ning infot piirangute tuleks edastada alles siis, kui otsus on lõplik.

Janar Holm, riigikontrolör
Janar Holm, riigikontrolör Foto: Riigikogu

Riigikontrolör Janar Holm saatis peaminister Kaja Kallasele kirja, milles ta tõi välja oma tähelepanekud ja ettepanekud koroonakriisi kohta. Holm kirjutab, et avalikkuse informeerimine piiranguid ja käitumissuuniseid puudutavate otsuste kohta võiks olla korrastatum. "Info tuleks edastada ametlike kanalite kaudu ning siis, kui otsus on lõplik ja olulised detailid on läbi arutatud. Kommunikatsiooni tuleks keskselt ja kindlakäeliselt juhtida ning igal kommunikatsioonilülil peaks olema selge vastutus, mis ei tohiks hajuda. See tagaks avalikkuse õiguse saada korrektset ja mitte segadusse ajavat infot arusaadaval viisil ning usaldusväärsete kanalite kaudu," kirjutab Holm.

Ka vajab riigikontrolöri hinnangul avalikkuse informeerimine piirangute rakendamist, nende kaotamist või käitumissuuniste kehtestamist puudutavatest valitsuse otsustest süsteemsemat ja koordineeritumat lähenemist.

 Holm märkis, et info järgi janunev avalikkus sai lõpuks langenud otsuse kohta aimu nädala jooksul vähemalt kolmel-neljal-viiel erineval korral ja viisil: teadusnõukojalt meedia kaudu nende seisukohana või siis nõukogu liikmete erinevate seisukohtadena, valitsuskabineti nõupidamiselt esialgse põhimõttelise otsusena, sellele eelnevalt ka eri ministrite ootusi kajastavana, ministritelt kabinetinõupidamisel otsustatu kohta sotsiaalmeedia kontode kaudu, seejärel valitsuse ametliku pressiteatena ning lõpuks ametliku infona vastuvõetud asjassepuutuva õigusakti kohta.

"Infot oli palju ning otsustusprotsessi erinevas faasis antud infokillud tekitasid olukorra, kus pärast selle otsustusprotsessi läbimist oli avalikkuses segadust, millised piirangud ja suunised lõpuks kehtestati ja mida ei kehtestatud, mis jäid lõpuks ettepanekuteks või muutusid asjassepuutuva õigusakti ettevalmistamise käigus võrreldes varem öelduga," seisab kirjas.

"Kommunikatsiooni eest vastutavad inimesed saavad edastada seda, mis on otsustatud. Neilt ei saa eeldada vastuseid, kui otsustajatel endil pole neid pakkuda. Samuti on tähtis, et infot antakse arusaadaval viisil ja usaldusväärsete kanalite kaudu. Kommunikatsiooni edukuses on oluline roll selle kindlakäelisel juhtimisel ja juhtimise kvaliteedil, samuti sellel, et igal kommunikatsioonilülil on selge vastutus, mis ei tohiks hajuda kuhugi eri asutuste vahele," kirjutab Holm.

Holmi sõnul kujunes probleemiks ka see, et kui valitsus oli oma otsustest või kavandatavatest otsustest teada andnud, pöördusid täiendavat selgitust vajavad eraisikud, ettevõtjad või asutused vastutatavate riigiasutuste või kohaliku omavalitsuse asutuste poole, kes ei pruukinud paljudel juhtudel olla otsuse selgitamisel küsijatest targemad. See tähendas, et võis sündida palju erinevaid tõlgendusi või lihtsalt segadust.

Õiguskantsler on ka korduvalt tähelepanu juhtinud sellele, et piirangute puudumist ei ole vaja põhjendada, küll aga tuleb selgelt põhjendada piirangute kehtestamist, et oleks võimalik hinnata seda, kas üks või teine piirang on põhjalikult kaalutud, miks on valitud just selline, aga mitte teistsugune tee ühe või teise eesmärgi saavutamiseks. Kogu kriisi vältel on olnud probleeme ka nende põhjendustega,

seisab kirjas.

Holm märgib, et koroonakriisist on aidanud välja tulla valitsuse ja teadlaste erakordne koostöö. "Paraku on esinenud hetki, kus ei ole kõrvalt vaadeldes päris selge, kes otsustab piirangute kehtestamise või nende muutmise. Teadusnõukoda teeb nõuandvas rollis oma ettepanekuid teaduslikust vaatenurgast lähtudes ning ei saa painutada teaduslikke argumente poliitilise sobivuse klausli alla. Siis ei oleks enam tegemist teadusega. Valitsus peab lisaks teaduslikele ja puhtmeditsiinilistele argumentidele kaaluma otsustamisel kõiki võimalikke tagajärgi ning otsuse laiemat ühiskondlikku ja majanduslikku mõju," kirjutab riigikontrolör. Holm lisab, et viimane ei ole pelgalt valitsuse õigus, vaid kohustus ja vastutus. "Kehtestatud õigusaktide ja kehtestatud meetmete eest ei saa kunagi vastutada teadusnõukoda, vaid ainult valitsus. Vastutus peab olema selge."

Ka tuleks Holmi sõnul vältida olukorda, kus valitsuse liikmed kuulevad enda nõustamiseks ellu kutsutud teadusnõukoja ettepanekuid piirangute ja soovituste kohta kõigepealt näiteks õhtustest uudistesaadetest. 

Holmi sõnul tuleks kaaluda võimalust, kus valitsuse otsuste ning neid nõustava teadusnõukoja ettepanekute kommunikatsioon oleks üheaegne. "Pärast otsuste langetamist avalikustataks nii valitsuse otsused kui ka teadusnõukoja ettepanekud, mille järel oleks nii valitsuse liikmetel kui ka teadusnõukojal võimalik anda oma kommentaarid ning põhjendused otsuste ja ettepanekute erinevuse (või siis sarnasuse) põhjuste kohta," kirjutas riigikontrolör ja lisas, et kindlasti tuleks pärast otsuste vastuvõtmist teha avalikuks ka teadusnõukoja poolt valitsusele esitatud materjalid.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!