23.11.2021 Teisipäev

Riigikontroll soovitab muuta hambaravihüvitise saamise tingimusi

Riigikontrolli värske auditi kohaselt ei jõua haigekassa hambaravihüvitis seda väga vajavate inimesteni ja hüvitist kasutavad pigem suurema sissetulekuga inimesed, kes jõuaksid hambaravi eest ka ise tasuda ning riigikontroll soovitab muuta hüvitise saamise tingimusi. 

Riigikontroll märkas, et haigekassa ei ole järginud täielikult tervishoiuteenuste piirhindade muutmise juhendit.
Riigikontroll märkas, et haigekassa ei ole järginud täielikult tervishoiuteenuste piirhindade muutmise juhendit. Foto: pixabay

Pärast täiskasvanute hambaravihüvitise jõustumist 2017. aastal suurenes hambaarsti esmavisiidil käinute ja sagedamini arsti külastanud inimeste hulk, ent Eesti Haigekassa makstavat hüvitist kasutavad pigem suurema sissetulekuga inimesed, kes suudaksid hambaravi eest ka ise tasuda, selgus teisipäeval avaldatud auditist.

Seevastu 42 protsenti täiskasvanutest, enamjaolt väiksema sissetulekuga inimesed, ei ole käinud viimase viie aasta jooksul kordagi hambaarsti visiidil.

Kui hambaravihüvitis nelja aasta eest juurutati, pidas valitsus oluliseks julgustada inimesi minema esmasele visiidile ja seda, et hüvitis motiveeriks inimesi oma suutervise eest piisavalt hoolt kandma. Hüvitist vajaks enim väiksema sissetulekuga inimesed, kel on uuringute järgi suutervisega kõige rohkem probleeme. Kõige kehvem ligipääs hambaravile on toimetulekutoetust saavatel inimestel, kelle sissetulek on madalaim. Auditist ilmnes, et enamus ehk keskmiselt 95 protsenti toimetulekutoetuse saajatest ei käinud toetuse saamise ajal hambaarsti juures.

"Haigekassa hambaravihüvitist kasutavad pigem suurema sissetulekuga inimesed, kellel on parem suutervis ja kelle ravivajadus on väiksem. Ehk lühidalt, olukord on vastupidine sellele, mida rahvatervise seisukohalt oleks tarvis saavutada," sõnas Riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen.

Suurim hüvitise kasutajate osakaal on nende seas, kelle sissetulek on Eesti keskmine või üle selle.

Hüvitise saamise praegused tingimused jätavad suurema ravivajadusega inimesed hätta. Auditiaruanne toob välja, et isegi soodustingimustel hüvitis ei muuda hambaravi kättesaadavust paremaks, sest suure ravivajadusega inimeste kaitse suurte tervishoiukulude eest jääb väga väikeseks ja mõjutuks. Hambaravis on inimeste endi kulud suured, viimastel andmetel ligi kolm korda suuremad kui tervishoius üldiselt. Inimesel, kes on suure ravivajadusega ja peab arsti külastama korduvalt, ulatub koguomaosalus 70–85 protsendini.

Riigikontroll soovitab sotsiaalministeeriumil ja haigekassal muuta hüvitise saamise tingimusi nii, et hüvitise suurus ja tingimused arvestaksid iga inimese sissetulekut ja tervishoiukulusid. Eesmärk on, et hüvitis jõuaks eeskätt väiksemat sissetulekut teenivate inimesteni. Sotsiaalministeerium tuli hiljuti välja teatega, et tulevast aastast saavad soodustingimustel hüvitist kasutada ka töötud ja toimetulekutoetuse saajad. "See on samm õiges suunas, aga hüvitise tingimused vajavad siiski põhimõttelisemat ümberkorraldamist,“ leidis Ines Metsalu-Nurminen.

Riigikontroll leiab, et hüvitatavate teenuste valikus peaks olema suurem rõhk ennetusel, sest see aitaks haigusi vältida või neid varakult avastada. Ehkki hüvitis hõlmab esmavajalikke hambaraviteenuseid, keskenduvad hüvitatavad teenused praegu rohkem olemasolevate terviseprobleemide ravimisele ehk tagajärgedega tegelemisele. Näiteks kui täidise ja ajutise krooni paigaldamise osakaal kasutatud teenustest oli 24 protsenti ja diagnostika ning raviplaani koostamise osakaal 31 protsenti, siis ennetusele suunatud hammaste biokilest puhastamine vaid kaks protsenti.

Hüvitise jõustumise järel 2017. aasta teises pooles oli haigekassal probleeme leida hambaraviasutusi, kes sõlmiks nendega lepingu ja kelle juures saaksid inimesed hüvitist kasutada. Kuigi nüüd on hüvitist võimalik kasutada enamikus omavalitsustes, on hüvitise kättesaadavus, arvestades lepingu sõlminud asutuste hambaarstide arvu ja omavalitsuse elanike suhet, ebaühtlane. See suhtarv on kahes kolmandikus omavalitsustes väiksem, kui on soovitanud Maailma Terviseorganisatsioon (WHO).

Riigikontroll märkas, et haigekassa ei ole järginud täielikult tervishoiuteenuste piirhindade muutmise juhendit. Haigekassa ei ole kogunud infot, kui palju kulub tegelikult osa teenuste osutamiseks vajalikke ressursse. Samuti pole referentsasutustelt kogutud teave hinnakujunduseks piisavalt esinduslik, mistõttu ei pruugi hüvitatavate teenuste hinnakiri olla aja- ega asjakohane. Riigikontrolli hinnangul tuleks haigekassal otsida hambaraviteenuste hinnastamiseks vajalike andmete kogumiseks muid võimalusi.

Täiskasvanute hambaravihüvitist saavad praegu kasutada kõik vähemalt 19-aastased ravikindlustusega inimesed kuni 40 eurot aastas ning patsiendi omaosaluse määr on 50 protsenti. 

Soodustingimustel - kuni 85 eurot aastas, omaosalus 15 protsenti - saavad hüvitist kasutada rasedad, alla üheaastase lapse emad, pensioniealised, osalise või puuduva töövõimega ning suurenenud hambaravi vajadusega inimesed.

Hüvitist saab kasutada raviasutuses, mis on sõlminud haigekassaga vastava lepingu. Hüvitis on mitterahaline ehk patsient ei saa raha enda kätte, vaid see liigub haigekassalt otse teenuseosutajale. 

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!