29.07.2020 Kolmapäev

Riigikontroll: e-residentsuse taustakontroll vajab muudatusi

Eesti e-residendiks saada soovijate taustakontroll ning rahvusvaheline infovahetus vajab põhimõttelisi muudatusi, et vähendada kehtiva kriminaalkaristuse ja ärikeeluga välismaalaste võimalusi saada e-residendiks, leiab riigikontroll täna avaldatud auditiaruandes „E-residentsuse programmi tulemuslikkus“.

E-residentsus on toonud Eesti ärimaastikule eelkõige uusi ettevõtjaid.
E-residentsus on toonud Eesti ärimaastikule eelkõige uusi ettevõtjaid. Foto: pexels

Riigikontroll järeldas, et 2014. aasta detsembris algatatud e-residentsuse programmi tulud hakkasid esimese viie tegevusaasta lõpuks ületama kulusid. Samas ei suuda praegune eel- ja järelkontroll tagada, et programmis osalevad üksnes õiguskuulekad välismaalased.

„E-residentsuse programmi näol sündis miski, mis on kasvatanud Eesti tuntust ja toonud tulu,“ ütles riigikontrolör Janar Holm, osutades, et e-residendid on loonud Eestis üle 1300 töökoha, mille keskmine palk on Eesti keskmise ringis. „Teisalt peame arvestama, et mida tuntum on e-residentsus, seda laiemalt levivad ka uudised, kui midagi läheb halvasti. E-residentsuse valges raamatus on rõhutatud, et väikese riigi suurim vaenlane on halb maine, olgu maksuparadiisi või kurikaelte varjajana. On olulisi riske, mida pole praegu maandatud,“ lisas Holm.

Riigikontroll tuvastas, et politsei- ja piirivalveamet (PPA) on e-residendi digi-ID välja andnud välismaalastele, kellel on välisriigis kehtiv kriminaalkaristus.

Kui tegime päringu Soome karistusregistrisse, siis selgus, et 48-l Soome kodakondsusega e-residendil oli digi-ID taotlemise hetkel Soomes kehtiv kriminaalkaristus, neist veerandi puhul reaalne vanglakaristus ja viiendikul karistus majanduskuritegude eest,

kommenteeris riigikontrolör Janar Holm.

„Ilmselt poleks nad e-residendiks saanud, kui see teave oleks olnud varem PPA-le kättesaadav.“ 

Politsei- ja piirivalveameti sõnul ei ole neil e-residendi digi-ID väljaandmisel võimalust välisriikide karistusinfot saada, kui seda pole kantud rahvusvahelistesse andmebaasidesse. Ent teave ei liigu piisava ladususega ka politsei- ja piirivalveameti sees. PPA on jätnud kehtetuks tunnistamata digi-ID mõnedel e-residentidel, kes on selle dokumendi kehtivuse ajal Eestis toime pannud kuriteo. Eesti karistusinfo saamise üheks takistuseks järelkontrollis on see, et puuduvad IT-lahendused, mis võimaldaksid teha masspäringuid karistusregistrisse. IT-lahendusi pole suudetud tagada Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (SMIT) juhtimis- ja personaliprobleemide tõttu. SMIT möönis, et neil on olnud raskusi e-residentsusega seotud IT-lahenduste õigeks ajaks valmis saamisega.

Lisaks on PPA välja andnud digi-ID neile välismaalastele ning jätnud kehtetuks tunnistamata dokumendi neil e-residentidel, kellel on välismaal kehtiv ärikeeld. Selle tulemusel tegutsevad ärikeeluga e-residendid Eesti ettevõtetes juhatuse liikmena.

Eesti tunnustab välisriikidest Soome ärikeeldusid. PPA sõnul ei saanud nad kuni 2019. aasta aprillini kasutada eelkontrollis Soome ärikeeldude infot IT-lahenduste puudumise tõttu. Järelkontrollis ei saa PPA samal põhjusel Soome ärikeeldusid siiani kontrollida. Teiste riikidega ärikeeldude andmevahetus puudub, see eeldab riikidevahelisi kokkuleppeid.

Maksu- ja tolliameti selgituste kohaselt puuduvad neil vahendid ja võimalused, et hinnata inimeste maksukäitumist, sh ärikeelu saamist välismaal, mistõttu piirdub amet päringute tegemisega Eesti andmebaasidesse. Samas ei ole enamik e-residentidest Eestis käinud ega siin ettevõtlusega tegelenud. Seega ei piisa ainult Eesti andmebaaside kasutamisest, et hinnata välismaalaste maksude ja ettevõtlusega seotud õiguskuulekust.

Riigikontroll ei pea mõistlikuks, et Eesti annab digi-ID välismaalastele, kelle senisest tegevusest ega Eestisse panustamise kavatsusest ei tea riik midagi. E-residendi digi-ID väljaandmisel pole välismaalasel kohustust hakata panustama Eesti majandusse, haridusse, teadusesse või kultuuri, ehkki see on dokumendi väljaandmise seaduslik eesmärk. Samuti ei sõltu digi-ID pikendamine sellest, kas välismaalane on panustanud Eestisse või mitte.

Riigikontroll leidis, et e-residentsuse programmi tulud ületavad kulusid ligi 10 miljoni euro võrra, kuid programmi kaudu saadav tulu sõltub väikesest hulgast ettevõtetest. 95 protsenti tuludest pärineb kuuelt protsendilt ettevõtetelt. Samas pole programmi eest vastutaval Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse e-residentsuse meeskonnal järjepidevat ja ühetaolist ülevaadet programmi kogutuludest ega -kuludest. Riigikontroll tuvastas, et e-residentsuse programmi esimeste tegevusaastate kohta kulude täpne ülevaade puudub. Kuigi alates 2018. aastast on kuluarvestust parandatud, ei ole jätkuvalt arvestatud kõikide riigiasutuste e-residentsuse tõttu tehtud kulutustega. Seetõttu on keeruline teha teadlikke otsuseid programmi juhtimisel.

E-residentsus on toonud Eesti ärimaastikule eelkõige uusi ettevõtjaid. Enam kui 12 000-st e-residendist ettevõtjast saab enamikku ehk 82,5 protsenti pidada uuteks. Ülejäänud e-residentidel on olnud varasem seos Eesti ettevõtetega.

E-residentsuse programmi tõttu tehtud seadusemuudatus on võimendanud mainekahju riski Eestile. Äriseadustikus tehti 2018. aasta alguses e-residentsuse tõttu muudatus, mis võimaldab ettevõtte juhatusel asuda välismaal. See muudatus koosmõjus virtuaalvääringute teenuseosutajate tegevuslubade taotlemise puudulike nõuetega tekitas olukorra, mille tulemusena asutati hulk Eesti ettevõtteid, mis tegutsesid välismaal ja kellele Eesti andis tegevusloa alal, kus rahapesu ja terrorismi rahastamise risk on rahapesu andmebüroo hinnangul suur. PPA-l polnud võimalik nende ettevõtete üle järelevalvet teha, kuna nad asuvad välismaal.

Kuigi enam ei ole virtuaalvääringute teenusepakkuja juhatusel lubatud paikneda välismaal, püsis selline võimalus kaks aastat. Juhul kui peaks selguma, et Eesti tegevusloaga virtuaalvääringute teenusepakkujad panid toime pettusi, võib see kahjustada Eesti mainet.

Digi-ID-d on pikendanud iga kümnes e-resident, kelle dokumendi kehtivus on lõppenud - kokku on neid ligi 1900. E-residentide seas korraldatud küsitluse tulemuste kohaselt põhjendasid e-residendid mittepikendamist asjaoluga, et e-residentsuse programm ei vastanud nende ootustele. Enim nimetati probleeme seoses pangakonto avamisega.

Peamine põhjus, miks e-residentidel on keeruline Eestis pangakontot avada, on see, et pankadel puudub kindlus, kas e-residentide ettevõtete äritegevus hakkab olema Eestiga seotud. Kui ettevõtete tegevusel oleks seos Eestiga, vähendaks see ka pankade riske. Küsitlus näitas, et ettevõtluseks vajalikud avalikud e-teenused ja erateenused on e-residentidele üldjuhul kättesaadavad, erandiks on pangateenuste kasutamine. Seetõttu on riigikontrolli arvates oluline, et e-residentsuse taotlejatele selgitatakse Eestis pangakonto avamise tingimusi ning sellega arvestatakse programmi turunduses.

Eesti on e-residentsuse programmi esimese viie aasta jooksul ehk aastatel 2014–2019 andnud elektroonilise dokumendi (digi-ID) ligi 63 000 välismaalasele 174 riigist. Digi-ID võimaldab neil kasutada Eesti avalikke e-teenuseid ja luua ettevõte.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes