18.11.2022 Reede

Kindlustajad: tulekahjudest üle kolmandiku juhtub talvel

Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) andmetel toimus mullu 634 tulekahju kindlustatud hoonetes ning üle kolmandiku ehk 226 tulekahju juhtus talvekuudel.

Kodukindlustuse suurim tulekahju hüvitis oli 448 tuhat eurot.
Kodukindlustuse suurim tulekahju hüvitis oli 448 tuhat eurot. Foto: pixabay

Eelmisel aastal maksti hoonetulekahjude hüvitisi kokku 14,5 miljonit eurot.

Kindlustusseltside liidu kahjuennetuse valdkonna juhi Ülli Reimetsa sõnul tuleb igal aastal enne talve ahjusid kontrollida ja korstnaid pühkida, et ennetada tulekahju tekkimist. „Põleng saab sageli alguse valesti paigaldatud või hooldamata küttesüsteemist, levinud põhjuseks on ka vananenud elektripaigaldised ja väsinud isolatsioon. Kodudes on tulekahju sage põhjus see, et puidust hoone osad, mööbel või muu põlevmaterjal on küttekehale, korstnale või kerisele liiga lähedal,“ ütles Reimets ning lisas, et korstnapühkija, pottsepa ja tuleohutuseksperdi teenust tuleb tellida asjatundjalt.

Kui mullu sügiskuudel septembrist novembrini toimus kokku 102 tulekahju, siis talvekuudel detsembrist veebruarini oli neid 226 ning detsembris juhtus lausa 85 tulekahju kindlustatud hoonetes.

Reimets rõhutas, et ka soojuspumpa tuleb hooldada ja ventilatsiooni puhastada. „Lisaks tuleohule tarbivad hooldamata ja valesti paigaldatud soojuspumbad rohkem elektrit, seega hooldus ja paigaldus oleks mõistlik tellida vastava hariduse ja kogemusega tehnikult. Tule levikule annab hoogu puhastamata ventilatsioon. Eriti ohtlik on suurköökides toruseintele kogunenud rasv, aga ka ventilatsioonitorudesse kogunenud tolm kiirendab tule levikut,“ selgitas Reimets.

Möödunud aastal olid suurimad hoonetulekahju hüvitised üle 700 tuhande euro, mida maksti kahe ettevõtte põlengu puhul. Kodukindlustuse suurim tulekahju hüvitis oli 448 tuhat eurot.

Swedbanki riskikindlustuse valdkonnajuhi Liina Laksi sõnul küündivad suurimad tulekahjude hüvitised sadadesse tuhandetesse eurodesse. „2021. aastal oli meil suurim tulekahjuga seotud hüvitis 145 000 eurot. Antud juhtumi puhul sai tulekahju alguse tõenäoliselt rikkest elektripaigaldises. Tulekahju oli nii laastav, et klient vajas ka ajutist elamispinda, mis sai talle hüvitatud,“ tõi Laks näiteks.

„Kui tulekahju korral taastab kodukindlustus hoone endisel kujul, siis sisustus ja muu kodune vara ning kahjud kolmandatele isikutele hüvitatakse kindlustuslepingus kokkulepitud summas. Kuna tuli levib kiiresti ja seda on keeruline kontrolli alla saada, siis tavaliselt on kodusele varale tekkinud kahju suur. Seepärast on oluline, et enne kodukindlustuse lepingu sõlmimist ning ka lepingu uuendamisel mõeldakse läbi kindlustussumma, mis vastab vajadustele,“ ütles Laks. „Suurte põlengute korral tuleb üldiselt välja vahetada terve kodu sisustus ning meie statistika näitab, et enamasti kipuvad koduse vara kindlustussummad olema liiga madalad või halvimal juhul on koduse vara kaitse üldse lepingust puudu,“ selgitas Laks.

EKsL-i ja Turu-uuringute küsitluse kohaselt valdav osa ehk 58 protsenti elanikest ei ole koduse vara kindlustuse summat viimasel ajal suurendanud. Vaid seitse protsenti on seda suurendanud viimase aasta jooksul ja 15 protsenti enam kui aasta tagasi.

EKsLi ja Turu-uuringute ASi koostöös valmis märtsis uuring „Kindlustatus ja hoiakud kindlustusteenustesse,“ mille veebipõhisele küsimustikule vastas 1003 inimest vanuses 18-64 eluaastat.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!