Uuringu läbiviijad nendivad, et hinnangud muutustele Eesti elus on järjest paranenud. Kui 2016 kevadel leidis vaid 26 protsenti küsitletutest, et Eesti elu on muutunud paremuse poole ning 29 protsenti arvas, et olukord on muutunud halvemaks, siis 2019 aasta kevadeks oli positiivsete hinnangute osakaal kasvanud 48 protsendile ja negatiivse hinnangu andis Eesti arengule vaid 13 protsenti.
Kui kevadel olid eestlaste hinnangud võrreldes muust rahvusest vastajatega positiivsemad, siis seekord erinevused puuduvad.
Positiivsemalt hindavad Eesti arengut kõrgharidusega vastajad, kelle seas muutusi paremuse suunas tajub 49 protsenti. Samas oli kevadel selliste vastajate osakaal 57 protsenti. Kesk- või kesk-eriharidusega vastajatest hindab muutused positiivseks 41 protsenti, vähem kui keskharidust omavatest vastajaist aga vaid 33 protsenti.
Sissetulekurühmas alla 300 euro ühe leibkonna liikme kohta kuus näeb muutusi paremusele 31 protsenti, 301-400 eurot 36 protsenti; 401-500 eurot 45 protsenti ja üle 650 euro juba rohkem kui pooled.
Küsitluse viis mullu oktoobris ja novembris kaitseministeeriumi tellimusel läbi Turu-uuringute AS. Uuringu käigus küsitleti 1226 Eesti elanikku alates 15 aasta vanusest.
