Kutsari sõnul on epipeedia ohjeldamiseks vaja ka minimaalsete kaebustega isikute laboratoorset testimist, sest enamik nakkuse levitajaid ei tea, et haigust kannavad ning ta ei pea õigeks ka praegu veel plaaniliste operatsioonide ära jätmist, kuna hetkel on haiglaravi vajavaid koroonahaigeid väga vähe.
Kutsar peab rumalaks terviseameti vahepealset otsust muuta testimise metoodikat ja mitte võimaldada paljudele inimestele testimist. Tema sõnul oli see avalikkusele arusaamatu ja nakatunud inimeste õigusi rikkuv tegevus. Samuti rikkus see seireandmete korrektsust ning tootis mittevõrreldavaid ning statistiliselt vääraid andmeid.
Sama vea tegi ka Hiina, kui nad veebruari algul loobusid haigusjuhu laboratoorse kinnitamise nõudest ja jätsid alles ainult kliinilise uuringu nõude. Nad said oma veast kiiresti aru ja taastasid nädala pärast laboratoorse kinnituse nõude," selgitas Kutsar.
Kutsari sõnul on Eesti täna seisus, kus kaitsevahendeid ja muud vajalikku testimiseks napib seetõttu, et terviseamet alahindas ohtu ja jäi ettevalmistustöödega kardinaalselt hiljaks.
Nii teste kui ka kaitsevahendeid oleks pidanud vähemalt kaks kuud varem varuma hakkama, juba siis, kui Hiinas olukord kontrolli alt väljus," tõdes Kutsar.
