24.05.2018 Neljapäev

Eestlased ei tunne endiselt huvi oma pensioni suuruse vastu, kuid koguvad aina aktiivsemalt

Värskelt valminud SEB pensionivalmiduse uuring toob esile, et Eesti elanikud üha enam koguvad oma pensioni tarbeks ning alternatiivid, nagu kinnisvara soetamine või oma ettevõtlusega tegelemine, millega oma pensionipõlve finantseerida, on jäämas teisejärguliseks.
Värskelt valminud SEB pensionivalmiduse uuring toob esile, et Eesti elanikud üha enam koguvad oma pensioni tarbeks ning alternatiivid, nagu kinnisvara soetamine või oma ettevõtlusega tegelemine, millega oma pensionipõlve finantseerida, on jäämas teisejärguliseks. pixabay.com
Värskelt valminud SEB pensionivalmiduse uuring toob esile, et Eesti elanikud üha enam koguvad oma pensioni tarbeks ning alternatiivid, nagu kinnisvara soetamine või oma ettevõtlusega tegelemine, millega oma pensionipõlve finantseerida, on jäämas teisejärguliseks. Kogumise aktiivsus on viimase nelja aastaga kasvanud pea 18 protsenti ning
sel aastal kogub pensioniks 43% Eesti elanikkonnast (2017. aastal oli vastav protsent 32%; 2016. aastal - 27%; 2015. aastal - 25%).

Lisaks ligi pooltele pensioniks kogujatele plaanib 32% vastanutest tulevikus täiendavalt koguma hakata, kuid kõige aktiivsemalt asuvad säästma naised ja pensionieale lähemale jõudvad inimesed. Peamiselt kogutakse pensioniks täiendavalt summasid vahemikus 20 kuni 50 eurot (43% vastanutest), 37% aga kogub igakuiselt üle 100 euro. Kõige aktiivsemad
pensioniks ettevalmistujad on kõrgepalgalised, kõrgema haridusega ja suuremates linnades elavad inimesed.

„Ühtepidi tuleks olla rõõmus, et inimesed üha enam tunnevad vajadust pensioniks kogumise järgi ja on mõistnud, et see on kõige lihtsam viis väikestest summadest kasvatada tulevikuks korralik kapital, samas teeb muret, et 83% uuringus osalenutest tunnistasid, et nad ei tunne huvi oma pensioni suuruse vastu. Ehk siis kogutakse, kuid pole selget pilti, kui
palju tuleks koguda pensionipõlveks, et tagada endale elamisväärne pension. Paljudel ei pruugi olla arusaama, et kogudes ainult II sambasse, ei saa unistada majanduslikult lahedast äraelamisest,“ kommenteeris muutust SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst.

Alla kolmandiku Eesti inimestest usub, et riik on võimeline tagama neile elamisväärset pensioni, seevastu 55% vastanutest usuvad, et saavad ise pensioni kindlustamisega hakkama. Kogumise trendi toetavad nii silmnähtavad demograafilised muutused ühiskonnas kui ka riikliku pensioni madal tase, mis kõiki kolme Balti riiki ühendab. Leedus moodustab keskmine pension täna 236 eurot, Lätis on sama näitaja 256 ja Eestis 313 eurot. Demograafilises vaates saabub riikides raskeim hetk juba siis, kui pensionile lähevad tänased 40-aastased ning suhe tööealiste ja pensionäride vahel muutub tunduvalt suuremaks. Eestis moodustavad pensionärid praegu 26% elanikkonnast ning 2040. aastal on sama näitaja juba 40% tasemel. Lätis on vastav näitaja praegu 28%, tulevikus aga moodustavad pensionärid ühiskonnast koguni 43%; Leedus on vastavad arvud 27% ja 42%.

SEB Pensionivalmiduse uuring kaardistab Baltimaade elanike pensioninialaseid teadmisi, usaldust pensionisüsteemi vastu, inimeste käitumist pensioniks kogumisel ja kindlustunnet tulevase pensioni suhtes.2018. aasta vastanute arv on 1500, sh. Eestis võttis uuringust osa 500 inimest. Selle aasta uuringu fookus oli suunatud elanikkonna eelistustele
pensionifondide ja investeerimisvaldkondade vallas ning Eesti pensionisüsteemi reformimisvajadusele.

Toetajad

Suno 365 logo 10 Uku tarkvara

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes