14.10.2020 Kolmapäev

Eesti loob biomeetrilise identifitseerimissüsteemi andmekogu ABIS

Siseministeeriumi eestvedamisel on loomisel automaatse biomeetrilise identifitseerimissüsteemi andmekogu ABIS.

Praegu on Eestis biomeetrilisi isikuandmeid sisaldavad infosüsteemid üles ehitatud erineva tehnilise lahendusega, mis raskendab andmete võrdlust erinevate andmekogude vahel.
Praegu on Eestis biomeetrilisi isikuandmeid sisaldavad infosüsteemid üles ehitatud erineva tehnilise lahendusega, mis raskendab andmete võrdlust erinevate andmekogude vahel. Foto: pixabay

ABIS on keskne andmekogu, kus hakatakse säilitama riiklike menetluste raames kogutud biomeetrilisi isikuandmeid – näo- ja sõrmejäljekujutisi, et aidata senisest tõhusamalt kaasa julgeoleku tagamisele ja kuritegevuse ennetamisele. Valitsus otsustas ABIS-e loomise 2017. aastal ning see on plaanis rakendada 2021. aasta lõpuks.

ABIS-sesse koondub isikut tõendavate dokumentide – passid, ID-kaardid, elamisloakaardid jms –, sissesõidukeeldude, välismaalaste lühiajalise töötamise, viisataotluste jm menetluste raames kogutud biomeetrilised andmed. Samuti koondatakse sinna riiklikus sõrmejälgede registris olevad biomeetrilised andmed, mida on kogutud süüteomenetluste raames.

"Automaatse biomeetrilise identifitseerimissüsteemi andmekogu ehk ABIS andmekogu loomise peamine eesmärk on aidata senisest tõhusamalt kaasa julgeoleku tagamisele, kuritegevuse ennetamisele ja süüteomenetlustes tõendite kogumisele. Praegu on Eestis biomeetrilisi isikuandmeid sisaldavad infosüsteemid üles ehitatud erineva tehnilise lahendusega, mis raskendab andmete võrdlust erinevate andmekogude vahel. Samuti on suur osa kasutusel olevatest andmebaasidest praeguseks hetkeks juba ajale jalgu jäänud," selgitas siseministeeriumi sisejulgeoleku-, korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler Veiko Kommusaar. ABIS andmeid saavad asutused kasutada ainult oma seadusest tulenevate eesmärkide täitmiseks lähtudes minimaalsuse printsiibist – andmeid töödeldakse nii vähe kui võimalik ja nii palju kui on vajalik menetluse läbiviimise eesmärgi saavutamiseks.

Kommusaare sõnul aitab sõrmejälje ja näobiomeetria automaatse võrdlemise võimekuse loomine tõsta isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise turvalisust ja usaldusväärsust, hõlbustada kadunud isikute leidmist, ennetada illegaalset immigratsiooni ning tõhustada dokumendivõltsingute ja vale- või topeltidentiteedi kasutamise avastamist jne.

Viimase kümne aasta jooksul on muutunud ootused ja nõudlus igapäevatoimetuste tegemiseks digimaailmas ning Eestil e-riigina on oluline nende muutustega sammu pidada. Suurenenud mobiilside ja internetiühenduse kättesaadavus ja nutiseadmete levik võib kaasa tuua identiteedivarguste kasvu. Paratamatult kaasneb selliste muutustega surve tagada senisest veelgi turvalisemad tehnoloogilised lahendused ja tõsikindlamad meetmed identiteedi haldamiseks,

rääkis ta.

ABIS andmekogu loomise otsustas valitsus 2017. aastal  ja selle loomisesse panustavad ka justiitsministeerium, politsei- ja piirivalveamet, siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus,  Eesti Kohtuekspertiisi Instituut. Valitsuse otsusega eraldati perioodiks 2019-2025 ABIS arendamiseks ja ülalpidamiseks 17 miljonit eurot. ABIS andmekogu on plaanis rakendada 2021. aasta lõpuks. Tehnilise teostuse  osas on riigi partneriteks IDEMIA ja Cybernetica AS.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes