11.01.2022 Teisipäev

Puhkuse ajakava koostamine

Tööandjal on õigus kehtestada ühepoolselt puhkus, võttes sealjuures arvesse töötaja mõistlikke soove. Kui tööandja määrab ise puhkuste ajakava, peab puhkuse pikkus olema järjestikused 28 kalendripäeva. Kui töötaja soovib puhkust võtta välja osade kaupa, tuleb see eelnevalt tööandjaga kokku leppida, teatab tööinspektsioon.

Põhipuhkuse võib poolte kokkuleppel jagada osadeks.
Põhipuhkuse võib poolte kokkuleppel jagada osadeks. Foto: pixabay

Tööandjal on õigus kehtestada ka kollektiivpuhkus. Näiteks talvisel perioodil, kui ettevõttel on kõige madalam töökoormus ning  suvel omakorda ei puhka intensiivse koormuse tõttu keegi. Kollektiivpuhkuse määramiseks ei pea ettevõttel olema kollektiivlepingut.

Puhkuste ajakava koostamine toimub järgmiselt:

  1. tööandja palub töötajatelt informatsiooni, millal nad soovivad põhipuhkust kasutada, selgitades, et juhul, kui töötajad soovivad puhkust jaotada osadeks, siis peab olema vähemalt ühe osa kestus 14 kalendripäeva. Ülejäänud osade kasutamist võib tööandja piirata 7 kalendripäevaga;
  2. tööandja on kohustatud ajakava koostamisel arvestama kindlasti soodustatud isikute soovidega. Neile tuleb tagada puhkuse kasutamine neile sobival ajal;
  3. tööandja koostab puhkuste ajakava arvestades töötaja soove ja ettevõtte vajadusi;
  4. kui tööandja, pärast soodustatud isikute õiguste realiseerimist, ei saa kõigi töötajate soovidega arvestada, siis ta:

a) määrab ise puhkuse aja, võimaldades töötajal põhipuhkuse kasutamise täies ulatuses tööandjale sobival ajal;
b) asub töötajatega läbirääkimistesse ja sõlmib kokkuleppe puhkuse osadeks jaotamise kohta ning kasutamises pooltele sobival ajal;

5. Kinnitab puhkuse ajakava ja teeb selle hiljemalt 31. märtsil töötajatele teatavaks. Tööandjale on soovitatav hilisemate vaidluste vältimiseks saada töötajalt kinnitus ajakavaga tutvumise kohta.

Puhkust neile sobival ajal on õigus nõuda alljärgnevatel isikutel:

  • naisel vahetult enne ja pärast rasedus ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust;
  • mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal;
  • vanemal, kes kasvatab kuni 7-aastast last;
  • vanemal, kes kasvatab 7-10-aastast last (lapse koolivaheajal);
  • koolikohustuslikul alaealisel (koolivaheajal).

Nii puhkuse nõudmise kui ka kasutamise ajal peab töötaja kuuluma vastavasse sihtgruppi.

Näide

Töötaja laps saab 7-aastaseks 01.07.2022. Töötaja soovib põhipuhkust kasutada 02.09-30.09.2022. Puhkuse ajakava koostamise ajal (veebruar 2022) on küll töötaja laps 6-aastane, kuid puhkuse kasutamise ajal saab 7-aastaseks. Järelikult saab töötaja 2022. aastal nõuda põhipuhkust ainult lapse koolivaheajal, mitte igal tema valitud ajal. Seega kuna töötaja soovib kasutada puhkust koolivaheaja välisel ajal ja tema laps on 7-aastane, siis ei saa töötaja nõuda, et tööandja tema eelisõigusega arvestaks.

Puhkuste ajakavas näidatakse põhipuhkuse ajaline kestus alguse ja lõpu kuupäevadega. Kui töötajal on eelmisest kalendriaastast jäänud puhkusepäevi kasutamata, näidatakse puhkuste ajakavas ära needki.

Põhipuhkuse võib poolte kokkuleppel jagada osadeks. Sellisel juhul peab vähemalt ühe puhkuseosa pikkuseks olema 14 järjestikust kalendripäeva. Antud sätte mõte seisneb selles, et töötaja saaks puhkuse osadeks jagamisel siiski kasvõi ühte osa sellest sellises ulatuses, et taastada oma tervist ja võimeid.

Ka riigipühal tööülesandeid mitte täites saab töötaja puhata. Seega töölepingu seaduse eesmärgiga on kooskõlas, kui töötaja kasutab tööst keeldumise õigust 14-päevasel perioodi jooksul, kusjuures on sellest näiteks 12 kalendripäeva põhipuhkust ning 2 päeva riigipüha. Tööandja võib keelduda põhipuhkuse jagamisest lühemaks kui seitsmepäevasteks osadeks, kuid kokkuleppel on lühem kui seitsmepäevane põhipuhkus siiski lubatud.

Puhkusi saab töötaja kasutada vastavalt puhkuse ajakavasse märgitule. Kui tööandja ei ole ajakava koostanud, tuleb töötajal ise hoolitseda enda puhkuse kasutamise eest ning teavitada tööandjat 14 kalendripäeva varem kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kuna ajakavasse märkimata puhkuse kasutamise etteteatamise tähtaeg on suhteliselt lühike, oleks tööandjal mõistlik puhkuse ajakava koostada ja töötajatele teatavaks teha võimalikult aasta alguses. Ajakavasse kirja pandud puhkusi saab muuta vaid poolte kokkuleppel.

Tööandjal ei ole keelatud töötajale anda puhkust ka ette ehk töötamata aja eest. Näiteks kasutab töötaja kalendriaasta puhkuse ära täies ulatuses suvel.

Enne puhkuste ajakava koostamist on töötajal võimalik esimese kvartali jooksul puhkusele jääda vaid poolte kokkuleppel.

Töötaja ei saa väita, et puhkuse ajakava on koostamata enne esimese kvartali möödumist ehk enne 1. aprilli. Seega ei ole varem võimalik ka nõuda puhkust 14-kalendripäevase etteteatamistähtajaga. See on lubatud vaid nendele isikutele, kellel on seadusest tulenev õigus nõuda puhkust neile sobival ajal. Küll aga võib töötaja kasutada enne puhkuste ajakava kinnitamist muid puhkusi (nt õppepuhkus, lapsepuhkus), teatades oma soovist tööandjale 14 kalendripäeva ette.

Töölepingu seadus ei  keela puhkuse lõpetamist näiteks reedega (ega ka mõne teise nädalapäevaga).  Kui töötaja võtab puhkust näiteks 5-päevaste osadena, on tegemist puhkuse kunstliku pikendamisega ja see ei ole lubatud. Isegi juhul, kui laupäev ja pühapäev on tema vabad päevad ning juhul, kui ta  kasutab põhipuhkust esmaspäevast reedeni, siis ta kaotab rahas, sest laupäeva ja pühapäeva eest põhipuhkusetasu ei arvestata ning põhipuhkusetasu on väiksem kui tööpäevatasu.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!