20.02.2024 Teisipäev

Omavalitsused ootavad riigilt õpetajate palgatõusuks lubatud raha

Eesti Linnade ja Valdade Liit ootab valitsuselt vastust, millal riik tagab õpetaja miinimumpalga kasvuks kohalike omavalitsuste eelarvetesse raha, sest õpetajad ootavad omavalitsustelt ja koolijuhtidelt palgatõusu tagasiulatuvalt 1. jaanuarist.

Soovitakse teada saada, mis samme on selleks tehtud, et õpetajad saaksid kätte kokku lepitud palgatõusu ja puudu olevad 9,3 miljonit eurot omavalitsuste eelarvetesse jõuaksid.
Soovitakse teada saada, mis samme on selleks tehtud, et õpetajad saaksid kätte kokku lepitud palgatõusu ja puudu olevad 9,3 miljonit eurot omavalitsuste eelarvetesse jõuaksid. Foto: pixabay

Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektori Jan Trei sõnul ei saa kuidagi nõustuda rahandusministeeriumi poolt välja öeldud selgitustega, et raha jõuab omavalitsusteni õigeaegselt. „Tegime ettepaneku alustada haridusvaldkonna kriisi lahendamist kõigepealt õpetajatele ning omavalitsustele antud lubaduste täitmisest. Soovime teada saada, mis samme on selleks tehtud, et õpetajad saaksid kätte kokku lepitud palgatõusu ja puudu olevad 9,3 miljonit eurot omavalitsuste eelarvetesse jõuaksid," ütles Trei.

"Kuna omavalitsused on selle aasta eelarved enamasti kinnitanud ja valitsuse poolt tehtud otsused tähendavad kohalikele omavalitsustele täiendavaid rahalisi lisakohustusi, teeme valitsusele ettepaneku võtta vastutus ja katta omavalitsuste lasteaiaõpetajate töötasude kasvuks vajalikud lisakulud 2,2 miljonit eurot,“ sõnas Trei.

Lisaks ootavad omavalitsused riigilt selget strateegilist pika vaatega plaani. Valitsus on koalitsioonileppes kokku leppinud eesmärgi tõsta nelja aastaga õpetajate palk 120 protsendile keskmisest palgast, aga õpetajate palgakasvuks riigieelarve strateegias aastatel 2024-2027 raha ei ole.

„Ootame, et uues riigieelarve strateegias tagatakse riigi poolt õpetaja palgakasvuks finantsgarantii ning seda saab tagada ka praegusele seadusandlusele tuginedes, ilma uusi leppeid sõlmimata. Kui soov on tõsta õpetajate töötasu alammäära, siis see on riigi otsustada,“ ütles Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatuse liige ja Jõhvi vallavanem Maris Toomel.

Ta toonitas, et läbirääkimiste aluseks peab olema vastastikune lugupidamine ja usaldus, kuid seni ei ole omavalitsusteni juba kokku lepitud kohustuste täitmiseks vajalik raha jõudnud, koolivõrgu korrastamisest saavad nii omavalitsused kui koolipidajad teada ajakirjanduse vahendusel ning avalikes sõnavõttudes on haridusminister ja teised valitsuse liikmed kahtluse alla seadnud, et hariduse tarvis eraldatud riigieelarveline raha ei jõua omavalitsuste tegevuse tõttu koolideni ja õpetajateni.

„Palume haridusministril ja valitsusel esmalt rahalised kohustused kohalike omavalitsuste ja õpetajate ees täita ning alustada hariduskriisi lahendamist vajalike mõjude hindamisega, osapoolte ettepanekute ärakuulamisega ning seejärel seaduseloome väljatöötamise ja korrastamisega. Valitsuses on juba 2021. aastal heaks kiidetud haridusvaldkonna arengukava, mis ongi oma sisult hariduslepe. Täiendavate lepete sõlmimisega ei lahenda haridusvaldkonna kriisi,“ lisas Toomel.

banner right tookuulutus

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
right banner 2024 est konference
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255