Kellele?

• kes elavad rahvastikuregistri andmetel üksi (vt lisaks, kui elad hooldekodus, oled kellegi eestkostja või eestkostetav)
• kelle igakuine kättesaadav pension on väiksem kui 1,2 kordne Eesti keskmine pension, mille statistikaamet on avaldanud eelarveaastale eelnenud aasta teise kvartali kohta. 

2024. aastal peab toetuse saamiseks kättesaadav pension olema väiksem kui 874 eurot (statistikaameti poolt avaldatud 2023. aasta II kv keskmine pensioni suurus on 728 eurot (728x1,2=873,6, ümardatult 874 eurot).

Kuidas?

Pensionär ei pea toetust ise taotlema, vaid see makstakse välja pärast riiklikes registrites olevate andmete kontrollimist.  Andmed inimese vanuse ja pensioni suuruse kohta võetakse sotsiaalkaitse infosüsteemist. Elukohaandmed saadakse rahvastikuregistrist.

NB! Toetust ei maksta inimesele, kes perioodil 1. aprill – 30. september viibib vangistuses või eelvangistuses või kellele kohus on määranud psühhiaatrilise sundravi, mida kohaldatakse statsionaarse ravina.

Üksi elava pensionäri toetust makstakse igal aastal koos oktoobri pensioniga ja seda, kas inimene vastab toetuse saamise tingimustele, kontrollitakse igal aastal uuesti. Selleks, et saada toetust, peab inimene vastama toetuse saamise tingimustele toetuse maksmise aasta 1. aprillist kuni 30. septembrini kogu perioodi jooksul.

Näide 1: Vilma vanaduspensioniiga saabus 15. juulil 2023. Ta on oma elukohta sisse registreeritud üksinda. Kuna Vilma ei ole vanaduspensionieas seisuga 1. aprill 2023, siis sellel aastal ei olnud tal õigust saada üksi elava pensionäri toetust. Kui ta elab 2024. aastal endiselt üksi ja pensioni suurus jääb alla 1,2 kordse Eesti keskmise pensioni, mille Statistikaamet on avaldanud eelarveaastale eelnenud aasta teise kvartali kohta, saab ta 2024. aasta oktoobris üksi elava pensionäri toetust. 

Näide 2: Jüri elab üksinda. Oktoobris ei laeku talle üksi elava vanaduspensioniealise toetust. Andmete kontrollimisel selgub, et tema elukohta on registreeritud õepoeg Paul, kes tegelikult tema elamispinnal juba mitu aastat ei ela. Jüri teeb andmed registris korda ja kui ta elab endiselt üksi ning pensioni suurus jääb alla 1,2 kordse Eesti keskmise pensioni, mille Statistikaamet on avaldanud eelarveaastale eelnenud aasta teise kvartali kohta, saab ta järgmise aasta oktoobris üksi elava pensionäri toetust.

Üksi elava pensionäri toetust on õigus saada ka hooldekodude elanikel ja eestkostjatel-eestkostetavatel.

Vanaduspensionär, kelle kättesaadav pension on alla keskmise vanaduspensioni suuruse, saab toetust ka juhul, kui ta:

• on ööpäevaringsel hooldusteenusel ehk elab hooldekodus;
• on küll samale elamispinnale sisse kirjutatud koos teise inimesega, kuid elab reaalselt üksi, sest teine inimene on ööpäevaringsel hooldusteenusel ehk hooldekodus;
• on samale elamispinnale sisse kirjutatud oma eestkostja või eestkostetavaga (kui nii eestkostja kui eestkostetav on vanaduspensioni eas ja mõlemal jääb kättesaadav pension alla keskmise vanaduspensioni suuruse, on õigus toetusele mõlemal).
• elab koos oma ülalpeetava lapsega (lastega).
  NB! See erisus ei puuduta olukorda, kus vanavanema juurde on sisse kirjutatud lapselaps, vaid on mõeldud olukorda, kus pensionär kasvatab oma enda alaealist või kuni 21-aastast õppivat last.

Kui vanaduspensionär saab lisaks Eesti pensionile ka välisriigist pensioni, on üksi elava pensionäri toetuse saamise õigus juhul, kui Eestist ja välismaalt kättesaadava pensioni suurus kokku jääb alla 1,2 kordset Eesti keskmist vanaduspensioni.

Välisriigist pensioni  saaja peab jooksva aasta eest üksi elava pensionäri toetuse saamiseks sotsiaalkindlustusametile  teada andma oma välisriigi pensioni suuruse 1. aprilli seisuga. 

Toetust makstakse üksi elavatele vanaduspensionäridele, kelle igakuine kättesaadav pension on väiksem, kui 1,2 kordne Eesti keskmine vanaduspension.

Toetuse määramisel ja maksmisel ei ole takistuseks:

• kui vanaduspensioniealine inimene töötab ja saab lisaks pensionile töötasu
• kui ta saab muid sotsiaaltoetusi ja tulusid.

Töine tulu jäetakse arvestamata selleks, et soodustada vanaduspensionieas töötamist, sealhulgas osalise koormusega.

Üksi elava pensionäri toetust ei maksustata tulumaksuga ja makstud toetust ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel sissetulekute hulka.