Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sõnul toob kohalike teede parandamine inimesteni vahetu elukvaliteedi tõusu. „Suuremad kohalikud teed on reeglina korras, kuid raskeveokid ning kohalik ettevõtlus kulutavad tihti mõnda teelõiku märksa rohkem. Aktiivse ettevõtluse pärast ei pea kohalike inimeste elukvaliteet kannatama, mistõttu oleme igal aastal otsinud võimalusi omavalitsustele lisatoetuse jagamiseks,“ lausus Aas.
Eestis on avalikult kasutatavaid teid 40 588 kilomeetrit, millest ligi 17 000 moodustavad riigiteed ning ligi 24 000 kohalikud teed. Kui üle 80 protsendi riigiteedest on heas või rahuldavas seisukorras, siis hiljutine kohalike teede seisukorra analüüs andis kohalike teedevõrgule koondhindeks „halb“.
Kohalikel omavalitsustel on teid, mis vajavad korrastamist, aga tihtipeale jääb omavahenditest väheks, mistõttu on juhtumipõhine investeeringutoetus võimaldanud juba aastaid rekonstrueerida teid, mis muidu ootaksid tulevikku,
ütles Aas.
2022. aasta riigieelarves on arvestatud kohalike teede hoiuks valemipõhist toetust ligi 29,3 miljonit eurot ning lisaks seitse miljonit eurot juhtumipõhist investeeringutoetust.
Toetust saab taotleda kahel eesmärgil: teedele, mida läbib transiitliiklus ja ettevõtlusega seotud teede olukorra parandamiseks. Taotlused tuleb esitada transpordiametile hiljemalt 20. detsembriks. Vajalik on ka omavalitsuse enda panus. Omafinantseeringu määr jääb sõltuvalt omavalitsuse põhitegevuse tulust elaniku kohta vahemikku 10-30 protsenti.
Kohalike teede juhtumipõhiseks toetuseks eraldati aastatel 2018 ja 2019 kokku 15 miljonit eurot. 2020. aastal kasutas valitsus toetust ehitusturu turgutamiseks ning aitas remontida kohalikke teid 21 miljoni euro eest.
