Ajutiselt muutus haiguspäevade hüvitamise süsteem
Alates 1. jaanuarist on tööandja kohustatud töötajale maksma haigushüvitist teisest haiguspäevast kuni viienda päevani. Seni oli tööandjal see kohustus neljandast päevast kuni kaheksanda päevani. Seega väheneb tööandja vastutus ühe päeva võrra. Endiselt jääb kehtima põhimõte, et tööandja maksab töötajale haigushüvitist 70 protsendi ulatuses töötaja keskmisest töötasust.
Ühtlasi vähendab muudatus töötajate omavastutust. Kui täna ei saa töötaja hüvitist esimese kolme haiguspäeva eest, siis alates 1. jaanuarist ei saa töötaja hüvitist üksnes esimese haiguspäeva eest. Samal ajal suureneb haigekassa vastutus, kes hakkab maksma töötajale haigushüvitist alates kuuendast haigestumise päevast. Seni tegi haigekassa seda alates üheksandast päevast.
Tasub tähele panna, et muudatused kehtivad üksnes nende haiguslehtede osas, mis väljastatakse ajavahemikul 2021. aasta 1. jaanuarist kuni 30. aprillini. Kui haigusleht väljastatakse muul ajal, siis tuleb lähtuda täna kehtivast hüvitamise süsteemist. Haiguspäevadega seotud muudatuste peamine eesmärk on vähendada inimeste haigena tööl käimist.
Sisserände kvoot suureneb
2021. aasta sisserände piirarv on 1315 elamisluba, mis on ühe võrra suurem kui selle aasta kvoot. See on ka maksimumsuurus, mida välismaalaste seadus võimaldab hetkel kehtestada. Sisserände piirarvust on broneeritud loomingulistele töötajatele 25 elamisluba; sportlastele, treeneritele, kohtunikele ja sporditöötajatele 24 ning välislepingu alusel on tähtajalise elamisloa arvestuslik piirmäär 5. Kui välismaalane soovib elamisluba töötamiseks muus valdkonnas või elamisluba ettevõtluseks, siis tema jaoks on kvoodi suurus uuel aastal 1261.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja andmetel ei ole täna enam võimalik broneerida jaanuariks politsei- ja piirivalveametisse aega elamisloa taotluste esitamiseks 2021. a sisserände piirarvu alusel, sest kõik ajad on täidetud. Kui keegi vabastab aja, siis tekib vaba aeg politsei- ja piirivalveameti broneerimissüsteemi, kuid vabade aegade olemasolu peavad huvilised ise jooksvalt kontrollima.
Sisserände piirarvu alla lähevad kolmandatest riikidest pärit kodanikele antavad tähtajalised elamisload, mis antakse töötamiseks, ettevõtluseks, välislepingu või kaaluka riikliku huvi alusel. Erandina on kvoodi alt vabastatud mitmed elamisload. Näiteks ei lähe sisserände piirarvu alla välismaalased, kellele antakse tähtajaline elamisluba töötamiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialasel ametikohal, iduettevõttes ja tippspetsialistina.
Sotsiaalmaksu miinimumkohustus suurenes 193 euroni
Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on uuest aastast 584 eurot. See tähendab, et tööandjal tuleb töötaja sotsiaalkindlustuse tekkimiseks tasuda sotsiaalmaksu vähemalt 192,72 eurot kuus ja seda ka juhul, kui töötaja teeb tööd osalise koormusega. Muudatus puudutab töötajaid, kelle töötasu jääb alla miinimumpalga. Lisaks mõjutab muudatus juhatuse liikmeid, kes tahavad endale ravikindlustust. See tähendab, et juhatuse liikmed peavad edaspidi maksma senise 178,2 euro asemel 192,72 eurot, et saada ravikindlustust.
Miinimumpalk on jätkuvalt 584 eurot
Uuest aastast ei suurene ega vähene miinimumpalk. Täistööajaga töötamise korral on miinimumpalk endiselt 584 eurot kuus ning tunnitasu alammäär on 3,48 eurot.
Maksudeklaratsioonide vormid muutuvad
Uuest aastast muutuvad mitmed maksudeklaratsioonide vormid. Muudatused on peamiselt seotud kohustusliku kogumispensionireformiga ning välismaalastest renditöötajatega seotud tulumaksuseaduse muudatustega.
Üürilepingute regulatsioonis jõustuvad olulised muudatused
Eluruumi üürilepingute puhul on tulevikus võimalik pooltel kirjalikult kokku leppida leppetrahvi maksmises, kui üürnik rikub oluliselt mitterahalist kohustust. Rikkumine peab olema täpselt kindlaks määratud ning suuruse osas on seatud piirangud.
Lisaks muutub üürileandja jaoks soodsamaks üürilepingu ülesütlemine üürniku makseviivituse korral. Näiteks senise kolme kuu asemel hakkab kehtima kaks kuud, kuid üürileandja peab andma üürnikule 14-päevase täiendava tähtaja koos hoiatusega, et tasumata jätmise korral ütleb ta lepingu üles.
Seadus täpsustub ka selles osas, et üürnik peab kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid, kui selles on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku lepitud. Siiani on olnud seaduses üldiselt kirjas, et olemas peab olema kokkulepe.
Tähtajatu kinnisasja üürilepingu puhul on seni lubatud üüri tõsta iga kuue kuu möödumisel lepingu sõlmimisest, kuid tulevikus võib seda teha üks kord aastas.
Üürilepinguga seotud muudatused jõustuvad 14. jaanuaril.
3 muudatust pankrotiseaduses
5. jaanuaril jõustuvad pankrotiseaduses mitmed muudatused, mille peamine eesmärk on kiirendada pankrotimenetlust. Näiteks ei pea ühe muudatuse kohaselt pankrotiavalduse läbivaatamiseks enam korraldama kohtuistungit. Seda tuleb teha üksnes siis, kui võlgnik, võlausaldaja või haldur nõuab või kui kohus peab kohtuistungi pidamist vajalikuks. Seega edaspidi toimub pankrotiavalduse läbiviimine üldreeglina kirjalikus menetluses.
Pankrotiseadusesse lisandub konkreetne ajaline piir, mille jooksul peab võlausaldajate üldkoosolekul osalev kohtunik määrama vaidluse korral võlausaldajate hääled. Kohtunik peab seda tegema üldreeglina samal koosolekul, kuid erandlike asjaolude ilmnemisel võib kohtunik hääled määrata ka järgmisel tööpäeval.
Edaspidi ei kohaldu füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetluse korral füüsilisele isikule ärikeeld automaatselt, vaid sarnaselt juriidilise isiku võlgniku pankroti korral kohaldub ärikeeld üksnes siis, kui kohus nii otsustab.
Lisaks jõustuvad mitmed olulised pankrotiseaduse muudatused 2021. aasta 1. veebruaril. Näiteks jõustuvad siis muudatused, mis tagavad kohtute suurema spetsialiseerumise maksejõuetusasjadele, muutub haldurite tasustamise süsteem ning laieneb isikute ring, kel on kohustus esitada pankrotiavaldus.
Muutusid tööandjale makstava koolitustoetuse tingimused
1. jaanuarist hakkas kehtima uus tööhõiveprogramm, kus on mh kirjas, millistele tööturuteenustele ja -toetustele on tööandjal ligipääs. Riik jätkab sarnaselt kehtiva programmiga täiendavate ja soodustingimustel tööturuteenuste pakkumist, kuid muutis osade teenuste ja toetuste saamise tingimusi, näiteks koolitustoetuse tingimusi.
Uuest aastast lisandus tööandjatele võimalus saada koolitustoetust ka töötaja info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaoskuste arendamiseks, kui tööleping kehtib pärast taotluse esitamist vähemalt kuus kuud. Kui varem pidi toetuse saamiseks koolituse maht olema vähemalt 80 akadeemilist tundi, siis uues programmis on nõutud vaid 50 akadeemilist tundi. Muutusid ka koolituskulude omavastutuse määrad. Uuest aastast võib töötukassa maksta tööandjale kulude kogusummast kuni 80%, kuid maksimaalselt 2500 eurot töötaja kohta (praegu võib maksta 50% ja maksimaalselt 1250 eurot). Kui töötaja värvatakse töötukassas töötuna arvel olevate seast, siis sel juhul võib toetus olla kuni 100% kulude kogusummast ja maksimaalselt 2500 eurot (praegu on see 80% ja maksimaalselt 2000 eurot).
Siiski lisanduvad programmi ka mõned piirangud. Näiteks saab sama tööandja erinevatel alustel koolitustoetust sama töötaja eest kolme aasta jooksul kokku vaid kuni 2500 eurot. Lisaks tekib töötukassal võimalus koolitustoetuse andmisest keelduda või seda vähendada, kui taotletud kulud on põhjendamatud. Erinevalt kehtivast programmist ei maksa töötukassa uuest aastast tööandjale töötaja koolitusel osalemisega seotud sõidukulusid, v.a välismaal toimuvate koolituste puhul.
Lisaks hakkas töötukassa uuest aastast pakkuma jätkutoe teenust, st nõustab inimest ja tööandjat toetamaks inimese tööl püsimist, kui tööl püsimine on raskendatud vähenenud töövõime, töökogemuse puudumise, pika töötuse või muu takistuste tõttu. Ühtlasi tõuseb uue programmiga ettevõtluse alustamise toetuse ülemmäär 6000 euroni.
Suurenes ühe kauba aktsiis
Sigarettide aktsiis tõusis 1. jaanuarist 5 protsendi võrra. Lisaks suureneb ka suitsetamistubaka aktsiis. Ülejäänud aktsiisid ei muutu uuest aastast.
Välismaalasest renditöötaja töötasult tuleb Eestis maksta tulumaksu
1. jaanuaril jõustusid mitmed tulumaksuseaduse muudatused seoses välimaalastest renditöötajate maksustamisega. Muudatuse kohaselt tuleb mitteresidendil, kes on andnud oma töötaja rendile Eesti kasutajaettevõttele, pidada kinni tulumaksu Eestis töö tegemise eest makstavalt töötasult. Mitteresidendil tekib see kohustus päevast, mil välismaalane asus Eestis tööle. Näiteks kui Poola ettevõte annab Ukrainas elavad Ukraina kodanikest töötajad rendile Eesti ettevõttele, siis peab Poola ettevõte tasuma Eestile tulumaksu Ukraina töötajate töötasult.
Esialgu tuli riik välja ettepanekuga, et Eesti ettevõte peab tasuma oma välismaalasest renditöötaja töötasult tulumaksu, kui välismaa rendileandja ei ole maksu Eestis tasunud. Kaubanduskoja vastuseisu tõttu loobus riik sellest ettepanekust. Seega uuest aastast jõustuv muudatus ei pane Eesti kasutajaettevõttele kohustust tasuda tulumaksu välismaalasest renditöötaja töötasult. Näiteks kui Poola ettevõte ei tasu Eestis tulumaksu Ukraina renditöötajate töötasult, siis ei kaasne sellega täiendavat maksukohustust Eesti kasutajaettevõttele.
Elatisevõlgnikud toovad lisakohustusi ka ettevõtetele
Uuest aastast lisandus kohustus neile ettevõtetele, kes teevad inimestele üle 5000 euro suuruseid sularaha väljamakseid ja peavad seejuures isikut tuvastama. Sellise väljamakse tegemisel peab ettevõte kontrollima, kas tegu on elatise võlgnikuga. Kontrollida saab täitemenetluseregistrist. Kui selgub, et inimene on elatise võlgnik, siis ei tohi talle väljamakset teha ning ettevõte peab edastama info kohtutäiturile. Kui täitur viie tööpäeva jooksul midagi ei tee, siis võib summa ikkagi välja maksta. Muudatus puudutab näiteks õnnemängu korraldajaid, pandipidajaid, kindlustusseltse jt, kuid pankadele see siiski ei laiene.
Lisaks täpsustus seadus varjatud sissetuleku osas. Kui tööandja maksab võlgniku töö eest tasu kolmandale isikule, siis võib kohtutäitur selle kolmanda isiku töötasunõude arestida. Tööandjaid puudutab ka muudatus, et elatise võlgnevuse puhul võib kohus tunnistada kehtetuks mh ka meremehe teenistusraamatu, meresõidutunnistuse. Võla sissenõudjaid puudutab muudatus, mis taastab varem kehtinud olukorra, et kinnisasja müügist saadud raha läheb eelisjärjekorras lapse elatisnõude katteks ja alles siis ülejäänud võlgnevuste katteks.
