Õiguskantslerile saadetud kaebekirjas toodi välja, et ühes kaubandusketis kõlavad venekeelsed helireklaamid ning restoranides kasutatakse mitmekeelseid menüüsid.
"Keeleseaduse järgi peab Eestis saama kõiki asju ajada eesti keeles, see nõue kehtib ka kaubandus- ja teenindusasutuste kohta. Kui lisaks eesti keelele antakse teavet ka muudes keeltes, ei ole see otseselt keelatud," märkis Madise vastuses.
"Kinnitan, et ei haiglas ega arsti juures ei ole kellelgi õigust nõuda arstidelt ja õdedelt eesti keele asemel suhtlemist vene keeles või mõnes muus keeles. Seaduse kohaselt peavad arstid, õed ja hooldajad oskama piisavalt eesti keelt. Loomulikult aitavad arstid ja õed ka neid patsiente, kes eesti keelt ei oska," lisas ta.
Madise sõnul saame me kõik nõudlike kodanike ja tarbijatena kujundada väärtusruumi, näiteks mitte külastada asutusi, mille helikujundus ja muu suhtluskultuur ei vasta meie tõekspidamistele. "Näiteks raudteel reisiliiklust korraldav Elron lõpetas pärast Venemaa täiemahulist sõjalist sissetungi Ukrainasse avalikkuse survel venekeelse häälteavituse Balti jaamas," tõi õiguskantsler näite klientide solidaarsest käitumisest.
