Riigikogu võttis 15. aprillil vastu maksupaketi, mille eesmärk on leevendada koroonaviirusest tingitud negatiivseid mõjusid ettevõtetele. Tänaseks on suurem osa muudatustest jõustunud. Näiteks on peatunud maksuvõlalt intressi arvestamine ning juhatuse liikmete ravikindlustus ei katke eriolukorra ajaks. Osad muudatused jõustuvad veel lähiajal, näiteks kütuste aktsiis langeb alates 1. maist.

Ajutiselt väheneb diislikütuse, maagaasi ja elektri aktsiis

Diislikütuse aktsiis väheneb 49,3 sendilt 37,2 sendini liitri kohta. Riik eeldab, et aktsiisi langetamine vähendab diislikütuse hinda 14,5 sendi võrra liitri kohta. Põllumajanduses kasutatava eriotstarbelise diislikütuse aktsiis väheneb 13,3 sendilt 10 sendile liitri kohta. Elektrienergia aktsiisimäär langeb 4,47 eurolt ühele eurole MWh kohta. Maagaasi aktsiis väheneb 79,14 eurolt 40 eurole 1000 m3 kohta, mis on ca 2017. aasta tase. Vedelgaasi aktsiis langeb ligi kaks korda. Lisaks väheneb kerge kütteõli, raske kütteõli, põlevkivikütteõli, mootorimaagaasi, veeldatud olekus mootorimaagaasi ning diislikütuse komponentide aktsiis. Kütuste aktsiisid vähenevad ajavahemikul 1. mai 2020 kuni 30. aprill 2022.

Juhatuse liikmete ning VÕS lepingu alusel töötava inimese ravikindlustus ei katke eriolukorra ajal

Ravikindlustuse seaduse muudatuse kohaselt ei katke juhatuse liikme, nõukogu liikme, võlaõigusliku lepingu alusel töö- või teenustasusid saava isiku ja ettevõtlustulu maksu maksja ravikindlustus, kui tema tasult ei maksta eriolukorra ajal sotsiaalmaksu vähemalt sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses. Nimetatud inimeste kindlustuskaitse kestab kuni eriolukorra lõppemise kuule ülejärgneva kuu 10. kuupäevani. Muudatust rakendatakse tagasiulatuvalt 2020. aasta 12. märtsist.

Sotsiaalmaksuga seonduvad muudatused

Sotsiaalmaksuseaduse muudatuse kohaselt tuleb tööandjal tasuda sotsiaalmaksu üksnes tehtud väljamakselt, mitte vähemalt kuumääralt. See tähendab, et muudatus vabastab tööandjad vähemalt kuumääralt sotsiaalmaksu tasumise kohustusest iga oma töötaja eest. See erisus kehtib 2020. aasta märtsi, aprilli ja mai kohta. Muudatusest saavad kasu tööandjad, kelle töötajate töötasu on väiksem kui 540 eurot kuus. Seega võivad muudatusest kasu saada tööandjad, kelle töötajad on osalise töökoormusega või palgata puhkusel. Töötajate ravikindlustuse staatust nimetatud muudatus ei mõjuta.

Sotsiaalmaksuseadusesse lisati erisus ka FIEde osas. FIE-de puhul tasub riik maksuhaldurile FIE eest selle aasta esimeses kvartalis määratud sotsiaalmaksu avansilise makse summa. Kui FIE on avansilise makse juba tasunud, siis sellisel juhul tekib tal ettemaksukontole enammakse, mille ta võib jätta tulevaste maksukohustuste katteks või taotleda enammakse tagastamist. FIE sotsiaalseid tagatisi muudatus ei mõjuta.

Eelnevalt nimetatud sotsiaalmaksuga seonduvaid muudatusi rakendatakse tagasiulatuvalt 2020. aasta 1. märtsist.

Muudatused seoses maksuintressidega

Maksukorralduse seadusesse lisandus säte, mis peatab alates 1. märtsist kuni eriolukorra lõppemiseni maksuvõlalt intressi arvestamise ja tasumise kohustuse. See tähendab, et ettevõtted ei pea sellel perioodil koostama intressiarvestuse kandeid ega tasuma maksuintressi. Muudatus puudutab nii varem tekkinud kui ka alates 1. märtsist tekkinud maksuvõlgadelt intressi arvestamist. Muudatuse mõjul peatub intresside tasumine ka ajatatud maksuvõla puhul.

Lisaks on seaduses jõustunud säte, mis vähendab üldist maksuintressi määra pärast eriolukorra lõppemist kuni 2021. aasta 31. detsembrini 0,06 protsendilt 0,03 protsendini päevas.

Maksukorralduse seaduses on jõustunud ka muudatus, mis annab maksuhaldurile õiguse vähendada maksuvõla tasumise ajatamisel intressimäära. Maksuhaldur võib 2020. 1. maist kuni 2021. aasta 31. detsembrini vähendada maksuvõla tasumise ajatamisel intressi määra kuni 100 protsenti ajatamise otsuse vastuvõtmise päevast arvates. Muudatus puudutab ka kehtivaid maksuvõla tasumise ajagraafikuid. Varasemalt oli lubatud vähendada ajatatud maksuvõla intressi määra kuni 50 protsenti.

Maksu- ja tolliamet saab õiguse peatada maksuandmete avalikustamine

Maksukorralduse seadusesse lisandus säte, mis võimaldab maksu- ja tolliametil peatada veebis andmete avaldamine ettevõtjate tasutud maksude ja nende juures tööd tegevate isikute arvu kohta. Maksuandmete avalikustamise võib peatada eriolukorra välja kuulutamisest kuni kahe kuu möödumiseni eriolukorra lõppemisest. Riik põhjendab muudatust sellega, et maksuandmete avaldamine praegusel ajal ei anna adekvaatset pilti ettevõtete maksukuulekuse kohta.

Maksu- ja tolliamet on ajutiselt sulgenud ka maksuvõla päringu ehk hetkel ei ole võimalik kontrollida, kas tehingupartneril on maksuvõlg või mitte. Samas on maksuvõla kontrollimine riigihangetes jätkuvalt kohustuslik. Riigihangete registri kaudu saab iga riigihanke korraldaja endiselt kontrollida maksuvõla puudumist.

 Tulumaksuga seonduvad muudatused

22. aprillil jõustus tulumaksuseaduses muudatus, mille kohaselt ei maksustata tulumaksuga juriidilise isiku 2020. aasta 12. märtsist kuni 2020. aasta 1. juulini Eesti riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutusele või hoolekandeasutusele või Eestis asuva haigla pidajale heategevuslikul eesmärgil tehtud kingitust ega annetust.

Tulumaksuseaduses jõustus ka muudatus, mille kohaselt on FIE-l tagasiulatuvalt 2020. aasta 1. jaanuarist lubatud maha arvata talle kuuluvalt kinnisasjalt saadud metsamaterjali võõrandamisest saadud tulust täiendavalt kuni 5000 eurot. Varasemalt oli see summa 2877 eurot. Lisaks saab FIE sama õiguse ka kasvava metsa raieõiguse võõrandamisest saadud tulu ja Natura 2000 erametsamaa toetuse osas. Samad õigused said ka füüsilised isikud.

Madalam käibemaks e-raamatutele ja elektroonilistele ajakirjandusväljaannetele

E- raamatutele, elektroonilisele õppekirjandusele ning elektrooniliselt kättesaadavale ajakirjandusväljaandele hakkab kehtima vähendatud käibemaksumäär 9 protsenti. Vähendatud käibemaksumäära ei saa kohaldada juhul, kui väljaanne on peamiselt reklaami või erakuulutusi avaldav või peamiselt erootilise või pornograafilise sisuga või video- või muusikasisuga väljaanne. Täna kehtib vähendatud määr vaid paberkandjal olevatele raamatutele, töövihikutele ja perioodiliselt väljaantavatele trükistele.

Sadamasse sisenevate laevade veeteetasu maksmisest vabastamine

22. aprillil jõustusid meresõiduohutuse seaduse muudatused, mille kohaselt on 2020. aasta 1. aprillist kuni 2021. aasta 31. märtsini veeteetasu maksmisest vabastatud kõik Eesti sadamasse või sadama reidile sisenevad laevad. Kui veeteetasu on juba tasutud, siis tagastab veeteede amet makstud tasu.

Riik peatab sissemaksed teise pensionisambasse

Seoses riigipoolsete kogumispensioni maksete (4 protsenti) peatamisega alates 2020. aasta 1. juulist, saavad inimesed 2020. aasta oktoobris valida, kas loobuda alates 1. detsembrist oma 2 protsendi osa maksmisest. Maksmisest loobumiseks tuleb inimesel esitada kontohaldurile või pensioni registri pidajale avaldus. Inimesed, kes teevad avalduse maksete mitte tegemiseks, peatub ka 2 protsendi makse tasumine 2020. aasta detsembrist. Makseid ei teha kuni 2021. aasta 31. augustini. Riik maksab aastatel 2023 ja 2024 täiendavalt inimeste 2020. aasta 1. juulist kuni 2021. aasta 31. augustini tasutud teise pensionisamba maksete kahekordse summa, mis on korrutatud pensionifondide keskmise osakute puhasväärtuse kasvuga perioodil 2020. aasta 1. juulist kuni 2022. aasta 31. detsembrini. Erisused on ettenähtud inimestele, kes on sündinud vahemikus 1942–1960.