gif Company 930x140 ee

 

26.05.2015 Teisipäev

Maksmata arvete osakaal Eestis jõudis Põhjamaade tasemele

Eesti ettevõtete krediidiriskid on vähenenud ja Eestis lõplikult maksmata jäävate arvete osakaal on viimase aasta jooksul langenud 1,3 protsendipunkti võrra 1,6 protsendile.
Eesti ettevõtete krediidiriskid on vähenenud ja Eestis lõplikult maksmata jäävate arvete osakaal on viimase aasta jooksul langenud 1,3 protsendipunkti võrra 1,6 protsendile. PM

Euroopas krediidikorraldusteenuseid pakkuva kontserni Intrum Justitia läbiviidud uuringust selgub, et Eesti ettevõtete krediidiriskid on vähenenud ja Eestis lõplikult maksmata jäävate arvete osakaal on viimase aasta jooksul langenud 1,3 protsendipunkti võrra 1,6 protsendile, mis on ühtlasi Põhjamaade tase; Euroopa keskmine näitaja on 3,1 protsenti.

Samal ajal kui Eestis ettevõtete krediidikahjumid vähenevad, on aga selgelt näha krediidiriski kasvu Lätis ja Leedus, teatas Intrum Justitia.

"Ettevõtjate jaoks peaks olema äärmiselt murettekitav, et krediidikahjum Lätis on peaaegu sama suur kui Kreekas – vastavalt Lätis 9,9 ja Kreekas 10,4 protsenti. Leedus jääb tasumata 7,5 protsenti kõikidest väljastatud arvetest. Krediidiriskide suurenemine Lätis ja Leedus mõjutab kindlasti meie väikese ja keskmise suurusega eksportööre," ütles Intrum Justitia AS-i juhataja Ivar Tammemäe pressiteates.

Seega ei anna maksete ennetähtaegne tasumine garantiid, et samal ajal on ka krediidikahjumi tase sellises eesrindliku maksekäitumisega riigis madal. Näiteks hilinevad Portugali ettevõtted täna arvete tasumisega 21 päeva ja avalik sektor 39 päeva, aga lõplikult jääb maksmata vaid 2,3 protsenti arvetest. Itaalias on krediidikahjumi suuruseks 3,7 protsenti, aga Itaalia avalik sektor viivitab maksmisega koguni keskmiselt 65 päeva, ettevõtted 25 päeva.

Eesti ettevõtted hilinevad aastal 2015 arvete maksmisega keskmiselt viis päeva. Kümme aastat tagasi viivitati arvete maksmisega täpselt poole kauem ehk kümme päeva ja keskmine tegelik makseaeg oli siis 31 päeva tänase 20 päeva vastu.

Kui 2005. aastal viivitasid Eesti eraisikud arvete maksmisega keskmiselt kuus päeva, siis nüüd tasutakse arveid kolm korda kiiremini ehk hilinetakse ainult kaks päeva. Eraisikutest tarbijate jaoks antakse täna keskmiseks maksetähtajaks 10 päeva ja arved tasutakse keskmiselt 12 päevaga. Avaliku sektori asutuste arvete keskmine maksetähtaeg on kümne aastaga pikenenud 15 päevalt 18-le ja arved tasutakse keskmiselt 21 päeva jooksul ehk nii nagu kümme aastat tagasi, viivitatakse ka nüüd tasumisega keskmiselt kolm päeva.

Seega on Eesti ettevõtete ja tarbijate maksekäitumine viimase kümne aasta jooksul oluliselt paranenud ja makseviivituste aeg muutunud märgatavalt lühemaks. Avaliku sektori asutuste maksekäitumine muutunud ei ole.

Intrum Justitia viimasest maksekultuuri uuringust selgus samuti, et Eesti ettevõtted on võrreldes enamiku teiste Euroopa Liidu riikide ettevõtetega valmis rohkem kasutama alternatiivseid finantseerimisvõimalusi, näiteks kaaluma ühisrahastust (crowdfunding) või rahastama ettevõtet idufirmasid toetavate äriinglite võrgustiku kaudu.

Intrum Justitia maksekäitumist ja -riske puudutav uuring viidi läbi käesoleva aasta jaanuarist märtsini 29 riigis ning küsimustikule vastas ligi 9000 ettevõtte esindajat. Intrum Justitia viib ettevõtete maksekäitumise uuringut läbi alates 2000. aastast, 2004. aastal lülitati küsitlusse ka toonased uued Euroopa Liidu liikmesriigid, sealhulgas Eesti. 2005. aasta uuring kajastas esmakordselt ka tarbijate ja avaliku sektori asutuste maksekäitumise andmeid.

Toetajad

Suno 365 logo 10  StandardBooks200px

gif Company 930x140 ee

 

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes