30.07.2021 Reede

Majandusaasta aruande taksonoomia osas korduma kippuvad küsimused

Raamatupidamise Toimkond annab selgitusi seoses majandusaasta aruande taksonoomiaga. 

Majandusaasta aruande taksonoomia osas korduma kippuvad küsimused
Majandusaasta aruande taksonoomia osas korduma kippuvad küsimused Foto: pixabay.com

Valdkond

Küsimuse liik

Küsimus

Toimkonna vastus

Põhiaruanded KKK Taksonoomia ei võimalda mikro- ja väikettevõtjatel esitada natuke põhjalikumat aruannet kui minimaalselt nõutud (näiteks ei saa esitada rahavoogude aruannet või mikroettevõtted detailsemat bilanssi jms). On mitmeid põhjuseid, miks üks aruande esitaja võiks seda soovida, ilma et ta sooviks liikuda täielikult kõrgema kategooria aruande juurde.
Võimalus esitada kõrgema kategooria aruannet ei ole adekvaatne lahendus, sest:
a) see tõstab administratiivset koormust;
b) sunnib avaldama informatsiooni, mille avaldamine muidu ei ole kohustuslik;
c) ei vasta seadusele. 
Seadus määratleb sõnaselgelt ainult miinimumnõuded aruande esitamisele ja pigem julgustab koostama põhjalikumat aruannet, nägemata sealjuures ette kohustust koostada kõrgema kategooria aruannet. (§ 15 (21) Eesti finantsaruandluse standardist lähtuva mikroettevõtja ja väikeettevõtja raamatupidamise aastaaruanne koosneb vähemalt kahest põhiaruandest (bilanss, kasumiaruanne) ning lisadest …. § 18 (31) Lühendatud raamatupidamise aastaaruandes peab mikroettevõtja esitama bilansis vähemalt käesoleva seaduse lisas 1 esitatud bilansiskeemi tärniga tähistatud kirjed.) Taksonoomiaga ei tohi sellist seadusega ettenähtud võimalust ära võtta.
Toimkond ei toeta ettepanekut. Direktiiv/regulatsioon ütleb täpselt millised on vastava kategooria võimalused ja alati on võimalus valida kõrgemat kategooriat ning koostada aruande juba tulenevalt kõrgema kategooria reeglitest. Näiteks aruanne, kus ettevõtja koostaks mikroettevõtja bilansi, aga täieliku rahavoogude aruande, ei annaks aruande lugejale olulist väärtust, kuna ei oleks võimalus rahavoogusid kontrollida bilansi vastu. Lisaks „vabatahtlike“ vormide lubamine võib suuremat osa mikroettevõtja aruande koostajaid eksitada ning tekitada küsimusi, millal antud vorme täitma peaks. Samuti on sellisel juhul süsteemi erinevate reeglite ja kontrollimehhanismide tekitamine väga keeruline. 
Põhiaruanded KKK Samuti võiks üldiselt üle vaadata põhiaruannete kirjete valikud ning neid natuke paindlikumaks muuta (pole ise 100% kindel, kas nii on, kuivõrd pole ise aruannet nii koostanud, kuid klientidest olen aru saanud, et rahavoogude aruandesse ei ole võimalik panna „raha ja rahalähendite muutus“ vaid on ainult „raha ja raha ekvivalendid“ jms). Lihtsalt, et oleks kooskõlas üldiselt EFS-is lubatu või soovitatuga.  Põhiaruannete kirjete valik taksonoomias tuleb raamatupidamise seadusest ja RTJ-s 2 toodud põhiaruannete skeemidest. Tulenevalt andmete standardiseerimise vajadusest ei ole põhiaruannete osas suuremat valikuvabaduse andmist hetkel otstarbekaks peetud.
Rahavoogude aruandes esitatavad "rahaekvivalendid" ja "rahalähendid" on sünonüümid. Aegade jooksul on tekkinud olukord, kus raamatupidamise seadus kasutab üht terminit ja RTJ teist. Kuna tegemist ei ole sisulise vastuoluga, siis ei ole Raamatupidamise Toimkond pidanud otstarbekaks ainult sel põhjusel juhendis muudatusi teha. Juhul, kui tulevikus on vajadust muuta RTJ 2, siis ühtlustatakse terminid raamatupidamise seadusega.
Põhiaruanded KKK Väikeettevõtte aruanne võiks anda võimaluse
valida rahavoo aruannet. Mis muidu nõuaks
Keskmise suurusega ettevõtte aruande valikut 
Toimkond ei toeta antud ettepanekut, kuna see eeldaks täiendava arenduse ja kulutuste tegemist olukorras, kus ettevõttel on võimalik valida olemasolev aruande vorm, mis sisaldab rahavoogude aruannet (keskmise ettevõtja aruandlusvorm).
Detailne bilanss ja lisad KKK Kui väikeettevõte kasutab detailset bilanssi, siis keelab taksonoomia tal ära mitmed lisad (nõuded, võlad, varud jne). Piisaks hoiatusest, et kas ikka on vajadust vastava lisa järele. Muuhulgas võtab see ära ka võimalusi bilansiridadele sõnalisi selgitusi lisada. Mõni lisa lausa nõuab täiendavat informatsiooni, näiteks „Nõuded ostjate vastu“: Ostjatelt laekumata arved ja (miinus) Ebatõenäoliselt laekuvad arved“. Toimkond ei toeta ettepanekut, kuna täiendavate oma lisade lisamisel tekib liiga palju dubleerivat infot, mis raskendab aruande lugejal aruannet lugeda ning kasutajal on olemas võimalus kasutada teist vormi. 
Lisad KKK Iga lisa juures võiks olla link ka konkreetse RTJ 15 punkti osas, kust avalikustamise nõue tuleb. Toimkond ei pidanud vajalikuks antud info lisamist, kuna kogu info lihtsasti kätte saadav Toimkonna lehelt, samuti puudub hetkel vajalik ressurss iga aastaselt kontrollida,  kas kõik viited on korrektsed.
Nõuded ja ettemaksed   Kõik arvulised lisad võiksid olla sarnase ülesehitusega, niipalju kui see vähegi võimalik on.  Enamikes lisades on arvandmed esitatud kahes võrreldavas veerus aruande perioodi (lõpu) ning eelmise perioodi (lõpu) kohta. Taoline esitusviis on selge ja väga ülevaatlik.  Lisades ‘Nõuded ja ettemaksed’ ja ‘Võlad ja ettemaksed’ on aga tabel keeratud teistpidi ning veergudes soovitakse näha jaotust järelejäänud tähtaja järgi. Selle tulemusena on perioodide võrdlemine raskendatud ja bilansis näidatud pikaajaliste nõuete/võlgade summad ei tulegi välja. Väga valdav enamus nõudeid/võlgu (va laenunõuded) on lühiajalised, mis viidatud tabelites kajastub kahe täpselt samade arvudega veergudena (31.12.xx ja 12 kuu jooksul). Teisiti üteldes muutub seetõttu jaotus järelejäänud tähtaja järgi mõttetuks ja tekitab mittevajaliku korduse.
Sealjuures võib mitmeti mõista järgmise veeru pealkirja „1-5 aasta jooksul“ – kas 1. aasta kuulub siia alla või mitte?
Soovitame antud lisad vormistada põhimõtteliselt vastavalt joonisele 3
Kuna valdav osa nõuetest on lühiajalised, siis jääb tabeli alumine osa reeglina tühjaks või väga lühikeseks. Mõned read siit vajavad täiendavaid lisasid (märgitud xx-ga), sealhulgas ka laenunõuded.  Laenunõuete lisa võiks olla vormistatud analoogiliselt Laenukohustiste lisaga, st sisaldaks jaotust järelejäänud tähtaja järgi ning ka lahtreid intressimäära, alusvaluuta ja lõpptähtaja kohta.
Toimkond ei pea vajalikuks Nõuded ja ettemaksed ja Võlad ja ettemaksed tabelite muutmist. Perioodide kolme sektsiooni jagamine tuleneb direktiivi nõudest ning toimkonna arvates on jaotus piisavalt selgelt sõnastatud. Laenunõuded on analoogiliselt laenukohustustega võimalik välja tuua Muude nõuete lisas.
Tütar-ja sidusettevõtjad KKK Taksonoomiasse oleks kindlasti väga kohta, kus saaks kajastada ettemakseid tütar- ja sidusettevõtjate osade või aktsiate eest. Hetkel vastav võimalus täiesti puudub, kuid vajadus on olemas, sest tütar- või sidusühingu asutamisel toimub enne kapitali sissemaksmine ja alles siis kantakse ühing registrisse ning samuti tasutakse osade ja aktsiate eest regulaarselt ettemaksega. Vaja oleks sisuliselt sama võimalust ettemaksete kajastamisel nagu on praegu olemas materiaalse ja immateriaalse põhivara ning kinnisvarainvesteeringute puhul. Aastaaruande lisas on võimalik sisestada täiendav rida.
Tütar-ja sidusettevõtjad KKK Taksonoomia kohaselt peab konsolideerimisgrupi aruandes avaldama tütarettevõtete aktsiate/osade detailse informatsiooni (osaluse %, soetusmaksumus).  Soetusmaksumus kokku ei ole kokku viidav konsolideeritud bilansiga, sest konsolideeritud bilansis on tütarfirmade aktsiate/osade asemel vastavad varad ja kohustused. Seega tegemist on konsolideeritud aastaaruande lisaga, mis selgitab konsolideerimata bilansi kirjet „Tütarettevõtete aktsiad ja osad“.
Tegemist on loogilise ebakõlaga: lisad peaksid selgitama põhiaruannetes toodud informatsiooni, kuid seda infot ei ole põhiaruannetes. Tegemist on mittekonsolideeritud aruande ühe kirje selgitusega, mis paikneb konsolideeritud aruande keskel. Mitte ühegi teise konsolideerimata põhiaruande kirje kohta lisasid ei koostata. 
Taksonoomias on tütarettevõtjate lisa koostatud eeldusega, et sama põhja saaks kasutada nii konsolideeritud kui konsolideerimata aruande koostamisel. Aruande koostaja peaks tütarettevõtjate bilansilise maksumuse selles lisas esitama ainult juhul, kui bilansis on tütarettevõtjad kajastatud (st konsolideerimata aruande korral).

Osaluse määra ja aruandeperioodil soetatud osaluste soetusmaksumuse kohta tuleb info avalikustada nii konsolideeritud kui konsolideerimata aruannetes.
Põhivara KKK Põhivara tabelites on praegu varasem aasta eespool ja aruandeaasta tabeli lõpus. See võiks olla vastupidi (nagu on laenukohustiste lisas). Viimane aasta huvitab lugejat enam kui eelnev aasta. Ja nii oleksid lisadel ka vähem erinevaid ülesehitusi, st parem loetavus.  Toimkond ei toeta seda ettepanekut, sest põhivara lisa, nagu ka ülejäänud aruandeperioodi liikumisi avalikustavad lisad, on loetav nö "paremalt vasakule" ja "ülevalt alla", st toob lugejani nii liigiti kui ka tehingute kronoloogilise esituse. Kui aruandeperiood ettepoole tuua, siis muudaks see info saamise ebamugavamaks, kuna kahe aasta tehingud ei kajastu enam loogilise jadana.
Põhivara KKK Põhivarade lisade kohta kehtib sama soovitus vormistada need praeguse risttabeli asemel analoogiliselt teiste lisadega. See on võimalik läbi kahe astme: kõigepealt muutused põhivarade liikide kaupa ja seejärel nende liikumised.
Kui siiski jääda risttabeli juurde, siis peaks vähemalt tegema järgmised muudatused:
a) Kui mingi muudatuse tulemusena muutuvad nii soetamismaksumus kui akumuleeritud kulum, siis tuleks ka vastavatel ridadel (Müügid, Ümberliigitamised jm) näidata mõlemad summad, mitte ainult jääkmaksumus. Praegu ei ole tabeli kokkuvõtted arvutatavad ja lõpptulemusena jääbki see info avamata.
b) Järgmise aasta alguse näitajad tuleb praegu ükshaaval sisse toksida. Need võiks süsteem ise eelmise aasta lõpust üle kanda.
Toimkond ei pea vajalikuks olemasoleva põhivara risttabeli muutmist ning veergude kustutamist, kuna antud info on vajalik Statistikaametile. RIKlt info, et järgmise aasta alguse näitajad (Soetusmaksumus, Akumuleeritud kulum ning Jääkmaksumus) salvestuvad automaatselt juhul kui vajutada Arvuta ja salvesta nuppu. 
Kinnisvarainvesteeringud KKK Soetusmaksumuse meetod: 2019 aastast lisandus siia ka veerg Lõpetamata projektid ja ettemaksed, aga ümberliigitamise ridu juurde ei tulnud.
Kas poleks otstarbekas lisada ka siia eraldi read sarnaselt Lisas Materiaalse põhivarad olevate ridadega?
Ümberliigitamised lõpetamata projektidest ja ettemaksetest; materiaalsete põhivaradega, varudega ja muud ümberliigitamised
Kuna muidu kajastuks kõik tehingud ühel real, mis raskendaks aruannete lugejatel sisust aru saada.
Lisades Kinnisvarainvesteeringud ja Materiaalsed põhivarad on olemas rida Lisandumised äriühenduste kaudu.
Aga kui ettevõte müüb tütarettevõtja või  tütarettevõtjast saab sidusettevõtja, siis pole rida kus näidata väljaläinud põhivarade ja kinnisvarainvesteeringute maksumust?
Taksonoomias on kinnisvarainvesteeringute lisas ümberliigitamiste rida olemas. Tütarettevõtte müügi korral kontsernist väljunud kinnisvarainvesteeringute puhul saab kasutada kirjet "Muud" ja all tekstis selle sisu selgitada.
Rendilepingud KKK Võiks vaadata üle kasutus/kapitalirentidega seonduv info ja lisad – kui ettevõtted on valinud rentide jaoks IFRS16 standardi (nagu RTJ9 lubab), siis aruande vorm aga seda hetkel eriti ei võimalda/on üsna jäik, st võiks üle vaadata rahavoogude aruande kirjed (et oleks võimalik panna rendimaksete muutused, mitte kapitalirendimaksete), eraldi koostada nt rendilepingute lisa jms.  Ettevõtted, kes on rentnikuna valinud oma rendilepingute kajastamiseks RTJ 9.31 alampunktis b) kirjeldatud meetodi ehk nn IFRS 16 põhimõtte, lähtuvad oma aruannetes rentide kajastamisel ja avalikustamisel RTJ-s 9 ja RTJ-s 15 kapitalirentide kohta sätestatust, sest nimetatud arvestuspõhimõte on RTJ-s 9 kirjeldatud läbi kapitalirendi. Selliste rentide kohta avalikustatakse info lähtudes RTJ 15 nõuetest (mitte segi ajada IFRS 16 nõuetega) ning Raamatupidamise Toimkonna hinnangul on taksonoomia sellest lähtudes koostatud. Samas ei ole ettevõtetel keelatud täiendava info esitamist, kui see aitab aruande lugejal saada õiglasem ülevaade ettevõtte majandustegevusest.
Olulised käibevara allahindlused KKK a. Alates 2017. aastast on RTJ 2-s ja taksonoomias kasumiaruande 1. skeemi lisatud rida „olulised käibevara allahindlused“. RTJ 2 kirje selgituse kohaselt tuleb sellel real kajastada „Ebatõenäoliste nõuete, varude ja muude käibevarade allahindlus“.
b. Rea nimi ja kirjeldus jätavad juhendi lugejale segaseks, millised allahindlused tuleb sellel real kajastada – kas ainult olulised või kõik käibevara allahindlused? Kui vastavalt rea nimele peaks siin kajastama ainult olulised allahindlused, siis jätab standard selgitamata, millisel real tuleks kajastada ebaolulised allahindlused.
c. Taksonoomias esitatud oluliste käibevara allahindluste lisas on toodud ka rida „Investeeringute allahindlused“. Investeeringud võivad olla ka pikaajalised ja seetõttu mitte kajastuda käibevara hulgas. Põhivara ja kinnisvarainvesteeringute kulumi ja väärtuse languse jaoks on eraldi lisa olemas. Samas on ka muid pikaajalisi investeeringuid, mida võib olla vaja alla hinnata. Praegu ei ole selle osas juhendites selgust. Investeering võib olla ka pikaajaline antud laen. Kas sellise laenu allahindlus peaks ka kajastuma real „Olulised käibevara allahindlused“? Või, kuna tegemist on finantsinvesteeringuga, võiks kulu kajastada ka finantskuluna? See mõjutab juba ettevõtte ärikasumit, mis on oluline näitaja, mida aruande lugejad jälgivad.
d. Samuti, kuna taksonoomia annab vastupidise märgiga summa sisestamisel hoiatuse, et allahindlus on esitatud plussiga, tekib segadus, millisel real on mõeldud kajastada hilisemad allahindluse tühistamised. Asjaolude kokkulangemisel võib juhtuda olukordi, kus varasemate allahindluste tühistamise summa ületab aruandeaasta allahindlusi. Samas on allahindluste tühistamine igati loogiline kajastada samal real, kuid ebaselge sõnastuse tõttu on tihti selline tehing kajastatud muu ärituluna.
e. Täiendavat segadust olukorda tekitab lisa „Kaubad, toore, materjal ja teenused“ read taksonoomias, kus on eraldi välja toodud rida „Varude allahindlus ja mahakandmine“. Kui RTJ 2 kohaselt tuleb varude allahindlus kajastada real „Olulised käibevara allahindlused“, siis miks on see rida vajalik?
Kasumiaruande skeemi 1 lisati kirje "Olulised käibevara allahindlused" tulenevalt Euroopa Liidu direktiivi 2013/34/EL nõudest. Nimetatud direktiivi kohaselt kajastatakse kasumiaruandes eraldi kirjel  käibevara väärtuse korrigeerimised määral, mil need ületavad asjaomase ettevõtja tavaliste väärtuse korrigeerimiste summasid. Seega on see kirje mõeldud oluliste, tavapärasest suuremate allahindluste kajastamiseks. Ebaolulised või tavapärased allahindlused kajastatakse kasumiaruande muudel sobivatel kirjetel lähtudes RTJ 2 lisas 2 toodud kirjeldustest. Näiteks varude puhul kirjel "Kaubad, toore, materjal ja teenused".

Finantsinvesteeringute allahindlusi ei kajastata kirjel "Olulised käibevarade allahindlused", vaid finantskuludes. Samuti ei kajastata sellel kirjel põhivarade ja kinnisvarainvesteeringute allahindlusi.

Allahindluste tühistamisi tuleb kajastada vastasmärgiga samal kirjel, kus on kajastatud algne allahindlus.
Ühiselt kontrollitavate tegevuste regulatsiooni lisamine RTJ 11-sse KKK a. RTJ 11 ega ka ükski teine RTJ ei täpsusta ühiselt kontrollitavate tegevuste kajastamist raamatupidamises, mistõttu on kogu see valdkond EFS-is reguleerimata. Selle tõttu on ettevõtete seas välja kujunenud väga erinevad praktikad selliste tegevuste kajastamise kohta, mistõttu tekib olukord, et majandussektorites, kus sellised tehingud on tavapärased, ei pruugi olla erinevate ettevõtete aruanded omavahel võrreldavad.
b. Kuigi RTJ 1 p 67 ütleb, et valdkondades, mida EFS ei reguleeri, kuid valdkond on reguleeritud SME IFRS-is, on soovitatav lähtuda sealsest regulatsioonist, ei saa seda punkti sõnastuse tõttu pidada kohustuslikuks, mis võibki kaasa tuua erinevad kajastamispõhimõtted ning EFS-is esineva ebaselguse tõttu võib ka erinevate audiitorite tõlgendus olla erinev. Seetõttu ei saa aruannete lugeja ka auditeeritud aruannete puhul olla kindel, et need on omavahel võrreldavad.
Küsimuses on korrektselt viidatud RTJ 1.67-le, mis nõuab, et valdkondades, kus toimkonna juhendid ei täpsusta mingit konkreetset arvestuspõhimõtet, kuid see on reguleeritud SME IFRS-s, on soovitatav lähtuda SME IFRS-s kirjeldatud arvestuspõhimõttest. Kuigi antud punkt kasutab sõna "soovitatav", siis koos punktiga 68 ei saa selle nõuet eirata. RTJ 1.68 kohaselt: "Spetsiifilistes majandustegevuse valdkondades ja äärmiselt erandlikel juhtudel, kui toimkonna juhendeist ega SME IFRS-st lähtudes pole võimalik informatsiooni asjakohaselt ja tõepäraselt esitada, kehtestab raamatupidamiskohustuslane endale ise
sobivad arvestuspõhimõtted, lähtudes:
(a) toimkonna juhenditest ja SME IFRS-i peatükkidest, mis reguleerivad sarnaseid arvestusvaldkondi;
(b) üldtunnustatud finantsaruandluse standarditest ulatuses, milles need pole vastuolus Eestis kehtivate õigusaktidega;
(c) vara, kohustise, omakapitali, tulu ja kulu definitsioonist;
(d) rahvusvahelisest praktikast antud valdkonnas.

Toimkonna hinnangul ei ole ühiselt kontrollitavad tegevused Eesti majanduskeskkonnas niivõrd levinud, et nõuaksid RTJ-des eraldi käsitlemist. Vajalikud arvestuspõhimõtted on piisavalt kirjeldatud SME IFRS-s, mille kasutamist oma arvestuspõhimõtete kujundamisel nõuab RTJ 1.68.
Vigade korrigeerimine KKK Samuti oleks hea, kui saaks muuta seda, kuidas kajastatakse lisades vigade korrigeerimisi. Praegu ei kajastu lisas 1 mitte ainult see, kuidas põhimõtteliselt käib vigade korrigeerimise kajastamine, vaid samas kajastub ka konkreetne informatsioon vigade kohta ja korrigeerimise konkreetne mõju aruandes toodud näitajatele. See tundub pigem ebaloogiline, kuna lisa 1 peaks kirjeldama eelkõige reeglistikku, millest lähtuvalt on aruanne koostatud. Konkreetne informatsioon peaks võiks olla toodud eraldi lisades. Raamatupidamise Toimkonna hinnangul on aruande lugejale ülevaatlikum, kui vigade korrigeerimise mõju on võimalik saada tervikuna ühest lisast ning lugeja ei pea tervikpildi saamiseks ise üle mitme lisa infot otsima. Sama põhimõte kehtib ka arvestuspõhimõtete muutuse avalikustamise kohta.
Seotud osapoolte lisa KKK Seotud osapoolte lisas jääb arusaamatuks, milleks on vajalikud täiendavad lahtrid seotud osapoolte rühmituse all (vt Joonis 1 sinise ringiga ümbritsetud lahtrit) . EFS ei kohusta avalikustama infot nimeliselt, seega jäävad tabelis antud rühma nimetused topelt (vt Joonist 2). Toimkond ei pidanud vajalikuks ära kaotama võimalust vajadusel lisada nendesse lahtritesse ettevõtete nimesid.
Tegevuse jätkuvuse lisa KKK Lisades võiks olla valikuna ka lisa Tegevuse jätkuvus (arvestades, et RTJ 15 p 16 toob selle eraldi välja).  Toimkond ei pidanud vajalikuks eraldi lisa loomist, kuna oma lisa on võimalik täna juba luua. 
Kuupäevade formaat aruande lisamisel KKK Kuupäevade muutmisel võiks süsteem tunda ära ka lühiformaadis kuupäevad, näiteks 1.06.19, mitte ainult 01.06.2019 RIK-lt saadud info kohaselt süsteem lubab seda ka praegu. Võib olla brauseri spetsiifiline piirang.
RIK aruande lahtrite selgitused KKK Vandeaudiitor ei näe kirje selgitusi, mida mingisse lahtrisse oodatakse. Seetõttu on keeruline klienti abistada, kui tal peaks mingis kohas probleem tekkima ning küsib selles osas audiitori abi. Toimkond ei näe vajadust siin midagi muuta.
Vigade kontroll aruandes KKK Aruande koostajal võiks olla info, milliseid kontrolle tehakse automaatselt ja hoiatada nende eest mida ei kontrollita. Taolise info kuvamine võib aruande esitaja liiga segadusse ajada, mistõttu ei toeta ettepanekut. Samas  RIK ootab konreetsemaid ettepanekuid, mis kontrolle täiendavalt lisada.
Vandeaudiitori ligipääs KKK Kliendil võiks olla ka võimalus anda ligipääs aruannete vaatamiseks vandeaudiitori assistentidele. Audiitoril selline võimalus täna olemas (audiitor-sisestaja). Audiitor ise saab määrata enda asistendile ligipääsu kõigi endaga seotud ühingute aruannete nägemiseks. Toimkond ei saanud täpselt aru küsimuse püstitaja vajadusest.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!