Nii rahandusministri kui ka rahanduskomisjoni esimehe hinnangutega probleemile ja selle tõsidusele tuleb nõustuda,kuid hetkel tundub, et kui OECDs hakati plaani välja töötama, alahinnati selle mõjusid Eestile oluliselt või loodeti, et neid ei kaasne. Nüüd on aga selge, et mõju on väga suur ja võimalik, et negatiivsemgi kui täna oskame öelda, sest kõiki detaile pole sõnastatud.
Eesti ettevõtete tulumaksusüsteemi saab kritiseerida vaid selle eest, et see on oma lihtsuses ja omataolisuses paljudes riikides raskesti mõistetav. Siiani kasutatakse paljudes riikides sajandi vanuseid mudeleid, kus maks kogutakse kohe, kui tulu tekib, sõltumata sellest, kas ettevõttel on ka tegelikult raha kontol või millised on tema investeerimisplaanid. Ilmselgelt on traditsioonilise süsteemiga harjunud riikidel raske meie süsteemi üle võtta ja seda mõista. Seetõttu on alates EL-ga liitumisest üritatud Eestit ka aeg-ajalt survestada nii, et muudaksime oma süsteemi tagasi vanamoeliseks.
Eesti süsteem toimib võrreldes paljude riikidega aga märksa efektiivsemalt ning ettevõtluse arengut toetavamalt. Eestis ettevõtete tasutud tulumaksutulu osakaal SKP-st on OECD enda statistika järgi võrreldav teiste riikidega. Näiteks 2018. aastal oli see näitaja Eestis 2%, Soomes 2,4%, Saksamaal 2,1% kuid näiteks USA-s ainult 1%. Seejuures tuleb meeles pidada, et seadusest tulenevad ettevõtete tulumaksu määrad on viidatud riikides enamasti Eestist kõrgemad: Eestis 20%, Soomes 20%, Saksamaal 30% ja USAs 26%. Võib seega öelda, et Eesti ettevõtted tasuvad juba täna tulumaksu rohkem, või võrreldavas mahus paljude teiste riikidega, kus kehtib traditsiooniline ettevõtete tulumaksusüsteem. Samuti pole võimalik süüdistada meid maksude kokku kogumata jätmises, sest kogu maksuauk suhtena SKP-sse on Eestis vaieldamatult Euroopa üks väiksemaid. Samuti on ühe maksueuro kokku kogumiseks kulutatav summa üks väiksemaid.
Eesti huvides on toetada algatusi, mis aitavad vältida üleilmsel tasemel maksude tasumisest kõrvalehoidmist. On selge, et maailmas on selliseid riike ja piirkondi, kus maksude tasumisest saab kõrvale hoiduda ning ausa konkurentsi huvides on põhjendatud ka sellega ühiselt võitlemine. Kuid see ei tohi hävitada ausat maksukonkurentsi riikide vahel. Seda eriti olukorras, kus arvud näitavad, et Eesti kontekstis ei ole see probleemiks ning seda pole ka meile ette heidetud.
Vastasseis OECD-ga ja mõnede suurriikidega ei ole parim lahendus, kuid praeguse seisuga on tulumaksualgatusega kaasnev kahju meile väga ulatuslik. Me peame selgelt sõnastama tingimused, mille täitmisel Eesti oleks valmis osalema aruteludes, kus liigutakse tänasest poliitilisest kokkuleppest edasi juriidiliselt siduvate direktiivideni. Selgelt tuleb ka väljendada, et meie süsteem toimib täna probleemideta ja Eestil peab olema võimalus see säilitada. Probleemid asuvad mujal, kus ka kehtestatud makse ei suudeta kokku koguda. Seega tuleb loota, et riigid, kelle jaoks on OECD algatus ja selle konsensuslik toetamine olulised, jõuavad arusaamiseni, miks on hästi toimiv maksusüsteem väikesele riigile eriti tähtis.
Kui eesmärk on vähendada maksude tasumisest kõrvalehoidmist, siis meie igal juhul seda eesmärki toetame, kuid on raske mõista, miks peaksime hästi toimiva ja sama eesmärki edukalt täitva süsteemi võitluses ohverdama. Samavõrd võiks soovitada kõigile teistele, et rakendage Eesti ettevõtete tulumaksusüsteemi, sest see aitab lisaks maksutuludele ka ettevõtetel kasvada.
