Ravimihulgimüüjad soovivad, et leitavad lahendused oleks süsteemsed ning käsitleks ühetaoliselt kõiki elutähtsa teenuse osutajaid ning nende poolt teenuse osutamiseks kasutatavaid sõidukeid. Samuti peab liidu hinnangul lahendus ja lähenemine olema ühetaoline tervisesektoriüleselt.
"Kindlasti tuleb erisuste kehtestamisel sarnaselt kohelda ka neid ravimihulgimüüjaid, kelle riik kavandab tunnistada ravimitega varustamise elutähtsa teenuse osutajateks ja nende teenuse osutamisel kasutatavaid mootorsõidukeid. Lisaks tuleb arvestada, et ravimite juurdehindluse ülemmäärad on kehtestatud valitsuse määrusega ning ravimihulgimüüjate võimalus kanda uutest regulatsioonidest tekkivaid kulusid edasi teenusetootehindadesse on võimatu," kirjutas liidu tegevdirektor Teet Torgo rahandusministeeriumile saadetud kirjas.
Ravimitega varustajate jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb liidu hinnangul maksuerisusega hõlmata ka ravimihulgimüüjate kui tervishoiu toimimises kriitilist rolli kandvate ettevõtete poolt kasutatavad mootorsõidukid.
Kindlasti peavad sarnaselt kiirabiga saama erisuse vähemalt ravimitega varustamise elutähtsat teenust osutavad ravimihulgimüüjad,
rõhutas Torgo.
Ravimihulgimüüjate liit on sealjuures maksukava vastu tervikuna nii selle eesmärkide ebaselguse kui maksu küsitava vajalikkuse tõttu. "Tervishoiusektori võimalused teenuste tagamiseks vajalike logistikategevuste vähendamisel on tugevalt piiratud. Kui siiski kaaluda selle rakendamist, siis tuleb tagada asjakohased erisused, sarnases olukorras olevate osapoolte võrdne kohtlemine ning maksu võimalikult vähene koormus tervisevaldkonnas," toonitas liidu tegevdirektor.
Rahandusministeerium saatis juuli keskpaigas kooskõlastusringile seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse, mille alusel kehtestatakse mootorsõidukimaks suurele osale Eesti sõidukitest. Mootorsõidukimaks hakkab kava kohaselt kehtima tuleva aasta 1. juulist ja aastamaksu tuleks esimest korda tasuda 2024. aasta augustis poole aasta eest.
