14.01.2022 Reede

Kas ja kui palju on energiahindade kallinemine toonud riigile lisaraha?

2021. aasta sügisel algas energiahindade kallinemine, mis tähendas märkimisväärset inflatsiooni kiirenemist. Riigi vaatest tähendab see mõnevõrra suuremaid maksulaekumisi, mille maht jääb siiski tunduvalt alla hinnatõusu leevendamiseks käivitatud toetuste maksumusele, seisab rahandusministeeriumi blogis.

Riigile laekub küll oodatust rohkem raha, kuid see on suunatud toetustesse.
Riigile laekub küll oodatust rohkem raha, kuid see on suunatud toetustesse. Foto: pixabay

Detsembris oli Eestis tarbijahindade kasv 12,2% aastatagusega võrreldes, millest ligikaudu 60% tulenes energia kallinemisest. Globaalselt on hinnatõusu taga nii koroonakriisist taastumisega seotud optimism majandus ja suurenenud nõudlus, kuid ka gaasimahutite madal täitumus Euroopas.

Eesti detsembrikuiste elektrihinna tippude taga oli mitme asjaolu kokkulangemine: elektridefitsiit, kõrge gaasi hind ning ka tavapärasest veidi külmem ilm. Detsembri algupoolel oli Balti piirkonnas korraga hoolduses  neli elektrijaama, sealhulgas rikke tõttu ka Auvere jaam.

Eesti sõltub väga palju mujal Euroopas ja maailmas toimuvast. Energia hinnataseme püsivamat langust ei ole oodata enne kütteperioodi lõppu. 

Kas riik naudib ülisuurt maksutulu?

Hindade kallinemine tähendab riigile tavapärasest suuremat maksulaekumist, ent samas on valitsus otsustanud ja käiku pannud mitmed abipaketid, millega kaasneb kasvanud maksutulust märksa suurem kulu.

Kõrgemad energiahinnad suurendavad peamiselt käibemaksu laekumist ja on kaudselt seotud suurema CO2 kvoodimüügi kauplemistuluga. Esialgse hinnangu kohaselt on riigile laekumas prognoositust rohkem käibemaksu eratarbijatelt 2021. aastal 19 miljonit eurot ja 2022. aastal 71 miljonit eurot.

Saastekvoodi müügist laekus riigile 2021. aasta suvel oodatust eelmisel aastal ligikaudu 42 miljonit eurot enam. 

Senise energia hinnatõusu kompensatsioonimeetmete paketi maksumus on kokku aga 192,4 miljonit eurot ehk ligikaudu 0,7% SKPst. Sellele lisandub ära jäetud aktsiisitõusu mõju 52 miljonit eurot. Võrdluseks – näiteks Norra leevenduspakett oli suhteliselt kaks ja pool korda väiksem ehk ligikaudu 0,28% SKPst.

Mis toetusi on riik loonud ja kust neid rahastatakse?

Ühe olulise meetmena on riik langetanud elektri ja gaasi võrgutasu. Elektri võrgutasu hüvitatakse 50% ulatuses kõigile elektritarbijatele. Samuti kompenseeritakse tarbijatele detsembrist märtsini kogu gaasi võrguteenuse tasu. Võrgutasu langetust ei pea eraldi taotlema, see kajastub juba elektri- ja gaasiarvel.

Rahandusministeeriumi hinnangul leevendasid võrgutasu langetused inflatsiooni detsembris 0,5 protsendipunkti võrra. Võrgutasude leevendamise kogukulu riigile on üle 113 miljoni euro: elektri võrgutasude leevendus oktoobrist märtsini maksab 88,25 miljonit ja gaasi võrgutasu hüvitamine detsembrist märtsini 25,07 miljonit eurot.

Võrgutasu hüvitamise kulud on praegu kaetud valitsuse reservist. 10. jaanuari seisuga on valitsuse sihtotstarbeta (ehk erakorraliste kulude katmiseks mõeldud) reservi jääk 33,5 miljonit eurot, ehkki summa veel täpsustub eelmise aasta sihtotstarbeliste reservide jääkide ulatuses. Muidugi tuleb arvestada, et reservist on vaja jätta võimalus kanda ka muid erakorralisi kujutusi ja kui suur 2022. aastal vajadus on, pole teada.

Teise olulise abimeetmena hüvitab riik mediaantasemest väiksema sissetulekuga peredele 80 protsenti elektri, gaasi ja kaugkütte hinnatõusust. Aluseks võetakse netosissetulek ning piiri arvestatakse järgmiselt: ühe inimese kohta 1126 eurot kuus, iga järgmise vähemalt 14-aastase leibkonnaliikme kohta lisandub piirile 563 eurot ja alla 14-aastase lapse eest 338 eurot.

Toetuse raames kompenseeritakse peredele 80 protsenti elektrihinna osast, mis ületab elektril 120 eurot/MWh, gaasil 49 eurot/MWh ja kaugkütte 78 eurot/MWh. Toetuse saamiseks tuleb avaldus esitada enda kohalikule omavalitsusele.

Madalama sissetulekuga leibkondadele suunatud abipaketi kogumaksumus on hinnanguliselt 79,1 miljonit eurot. Seda hüvitatakse CO2 saastekvootide ülelaekunud tulust – ehk summast, mis ületas eelmise aasta kevadel riigi eelarvestrateegia otsustes arvestatud kvoodimüügi tulu.

2021. aastal laekus enampakkumistulu esialgsetel andmetel ligikaudu 248 miljonit eurot, millest sai ülelaekuva osana leevenduspaketile suunata ligikaudu 58,8 miljonit eurot. See tähendab, et toetuse rahastamiseks tuleb juba riigile laekunud rahale lisaks kasutada ka 2022. aasta oodatavast ülelaekumisest saadavat tulu ligikaudu 20,35 miljonit eurot.

Lisaks sellele on praeguste hinnangute järgi tänavu oodata veel ligikaudu 12,4 miljonit eurot kvooditulu ülelaekumist. Samas rahastatakse ülejäägist näiteks koolide energiatõhususe ja ventilatsioonisüsteemide projekte, mille vajadus on COVID-pandeemiaga seoses suur ja mis panustavad samas ka energiatarbe ja edasise püsikulu vähendamisse.

Niisiis laekub riigile küll arvatust rohkem raha, ent summad on juba suunatud käiku pandud toetustele – mille rahastamiseks  tuleb kasutada ka osa veel saamata eelarvetulust.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!