29.09.2023 Reede

Uuring: elukalliduse tõus ja kõrge euribor pärsivad kodulaenu võtmist

Kõrge euribor ja sellest tulenev igakuine suur laenumakse ning üldine elukalliduse kasv ja pere finantsseis on peamised põhjused, mis mõjutavad Eesti inimeste kodulaenuotsuseid, selgus Citadele panga tellimusel uuringufirma Norstat poolt läbi viidud uuringust.

Enim mõjutab kõrge euribor ja elukalliduse tõus Eestis nooremat vanuserühma ehk kuni 40-aastaseid.
Enim mõjutab kõrge euribor ja elukalliduse tõus Eestis nooremat vanuserühma ehk kuni 40-aastaseid. Foto: pixabay

Kodulaenu võtmise otsuse juures nimetab peamise aspektina üle kolmandiku inimestest – 35 protsenti – liiga kõrget euribori määra ja sellest sõltuvat igakuist laenumakset. Võrdselt 27 protsenti toovad kaalutluse alusena välja oma finantsseisundi ja üldise elukalliduse kasvu.

Enim mõjutab kõrge euribor ja elukalliduse tõus Eestis nooremat vanuserühma ehk kuni 40-aastaseid. Vanuserühmas 30–39 aastat toob euribori kõrge määra võtmetähtsusega välja 45 protsenti ning elukalliduse tõusu 32 protsenti. Kuni 30-aastaste seas nimetab euribori murekohana koguni 47 protsenti ja elukalliduse kasvu 36 protsenti. Enam kui 40-aastaste puhul on need aspektid juba märkimisväärselt madalamad – intressimäära toob laenuotsuse langetamisel kaalukaima aspektina välja pisut üle kolmandiku ning elukalliduse omakorda ligi veerand inimestest.  

"Eesti Panga andmetest nähtub, et just nooremates vanuserühmades on kinnisvaralaenude võtmine viimastel aastatel kasvanud. Arvestades aga, et kodulaenude käive on rekordkõrgete intressimäärade tõttu langustrendis, lööb see kõige tugevamalt nooremaid peresid, kes valdavalt soetavad oma esimest eluaset," lausus Citadele panga kommunikatsioonijuht Anet Tomaspolskaja. 

Tema sõnul on just nooremad inimesed need, kel on ka raskusi esimese sissemakse jaoks kogumisel. "Kui kõigist vastanutest märkis 18 protsenti, et laenuotsuse puhul saab määravaks sissemakse kogumine, siis kuni 30-aastaste puhul tõi selle välja 26 protsenti ja 30–39-aastaste puhul 24 protsenti," märkis Tomaspolskaja.

Tänavu teises kvartalis oli eluasemelaenude koondkäive Eesti Panga andmetel 513 miljonit eurot, mullu samal perioodil oli see aga 616 miljonit eurot ehk langus on olnud üle 20 protsendi. Veelgi madalam oli laenukäive tänavu esimeses kvartalis – 370,8 miljonit eurot oli madalaim näitaja pärast 2020. aasta kolmandat kvartalit ehk pandeemiaaja madalseisu. 

Balti riikide võrdluses on lätlaste murekohad sarnased eestlaste omadega – kõrget euribori toob välja 30 protsenti, pere finantsseisu 24 protsenti ja elukalliduse tõusu 23 protsenti vastanutest. Leedulaste puhul on aga vastavad näitajad oluliselt madalamad. Laenuotsuse võtmetegurina tuuakse välja ennekõike finantsseis – 18 protsenti, järgnevad kõrge euribori määr – 15 protsenti ning raskused esimese sissemaksu kogumisel – 14 protsenti.

Citadele panga tellitud uuringu viis kolmes Balti riigis läbi uuringufirma Norstat, kes küsitles ajavahemikul 11. september kuni 21. september kokku 1001 inimest. 

banner right tookuulutus

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
right banner 2024 est konference
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255