TRK 1140x140 ee gif
03.08.2015 Esmaspäev

Tööstussektori panus majanduskasvu on vähenenud

Tõnu Mertsina, Swedbanki peaökonomist
Tõnu Mertsina, Swedbanki peaökonomist PM
Töötleva tööstuse tootmismahu kasv pöördus selle aasta teisel kvartalil langusesse (-1%). Möödunud aasta teisel poolel toimunud kasvu kiirenemise taga oli peamiselt elektroonikatoodete tootmismahu suurenemine. Kuna see tuli valdavalt vaid ühest ettevõttest, arvestasime riskiga, et elektroonikatööstuse tugev kasv ei pruugi pikalt püsida, kirjutas Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina panga kommentaaris tööstuse ja jaemüügi numbritele.

Paraku on see risk realiseerunud. Kui veel esimesel kvartalil suurenes elektroonikatoodete tootmismaht aastases võrdluses 23%, siis teisel kvartalil kasvas see vaevalt protsendi võrra. Tugevama negatiivse mõjuga oli veel keemiatööstuse tootmismahu süvenenud langus ning pärast mitu kuud kestnud aeglustumist vähenes ka toiduainetetööstuse tootmismaht.

Keemiatööstuse olukord halvenes järsult 2013. aasta keskpaigas ning siiani on enamus kuudest selle toodang vähenenud. Keemiatööstuses läheb ekspordiks üle 80%, elektroonikatoodetest aga enamus käibest. Kui elektroonikatoodete tootmismahu kasvu aeglustumise põhjuseks on tihedam konkurents maailmaturul, siis keemiatööstuse tootmismaht on vähenenud peamiselt Venemaa vähenenud nõudluse tõttu. Keemiatoodete eksport on oluliselt vähenenud ka Lätisse ja Leedusse, samal ajal on keemiatööstuse ettevõtted suurendanud väljavedu eelkõige Rootsi, Soome, Poola, Hollandi, ja USA turule. Lisaks välisnõudlusele avaldab keemiatööstusele negatiivset mõju Eestis juba pikemat aega langenud ehitussektori tootmismaht. Kuigi toiduainetetööstuses on ekspordi osakaal käibes tagasihoidlikum, jäädes 40% lähedale, on ka selle sektori tootmismahu kasvu piiranud väljaveo vähenemine. Ka siin on suurima negatiivse mõjuga Venemaa turg, piima puhul veel Läti ja Leedu. Kokkuvõttes on töötleva tööstuse ekspordikasv sel aastal tublisti aeglustunud. Kui möödunud aasta viimasel kvartalil kasvas väljavedu 8%, selle aasta esimesel ligikaudu 5%, siis teisel kvartalil vaid 2%.

Seevastu puidutööstuse tootmismaht ja eksport on juba pikemat aega oma kasvu ilusti hoidnud ja selle panus töötleva tööstuse kasvu on teiste tegevusalade kõrval kordades suurem. Kahjuks on tegevusalasid, mille tootmismaht sel aastal kasvab aina vähemaks jäänud ning teisel kvartalil oli neid järel vaid kolmandik kõikidest tegevusalarühmadest.

Töötleva tööstuse tootmismahu langusest annab tunnistust ka tellimuste vähenemine, kusjuures ligikaudu kolmandiku tellimuste vähenemisest võib kirjutada elektroonikatoodete arvele.

Kogu tööstussektori olukorra teeb halvemaks töötleva tööstuse nõrkade tulemuste kõrval ka energiasektori tootmismahu tugev langus. Teisel kvartalil vähenes see aastases võrdluses 17%. Peamiseks põhjuseks vabal elektriturul suurenenud odavama hinnaga elektri impordi tõttu kohaliku elektritoodangu vähenemine.

Kuigi Euroopa Liidu, mis moodustab kolmveerandi Eesti kaupade väljaveost, majandus tasapisi paraneb, on meie lähiturud nõrgemad. Venemaa majandus on sel aastal tugevas languses ning rubla on taas madalamate naftahindade mõjul nõrgenemas, mis pidurdab sealset sisenõudlust. Koos kaudse mõjuga meie teistele kaubanduspartneritele mõjutab Venemaa majanduslangus ja sanktsioonid negatiivselt Eestis mitmeid tegevusalasid (põllumajandus, toiduainete- ja keemiatööstus, transport, hotellid). Meie suurima kaubanduspartneri, Rootsi, majandus on aga tugevnemas ning selle lähiaja väljavaated on head.

Lähiaeg ei paku kahjuks soodsaid tingimusi töötleva tööstuse tugevamaks ja laiapõhjaliseks ekspordi ja tootmismahu kasvuks. Lisaks välisnõudlusele pärsivad madalad naftahinnad meie põlevkiviõlitööstuse toodangut, kuid selle mõju kogumajandusele ei ole suur. Madalatel naftahindadel on omakorda positiivne efekt eelkõige Eesti transpordisektori kuludele ning kodumajapidamiste tarbimisele. Üksikute tegevusalade, näiteks puidutööstuse ning masinate ja seadmete remondi, tootmismahu kasv ei kompenseeri paljude teiste tegevusalade tootmismahtude langust või kasvu vähenemist, peamiselt keemia-, elektroonika- ja toiduainetetööstuses.

Jaemüük kasvab kiiresti, kuid see aeglustub

Kiire palgakasv ja eelmistel aastatel tarbijate paranenud kindlustunne on hoidnud jaemüügi kasvu juba pikemat aega tugevana ning viimasel ajal on see isegi kiirenenud (juunis 10%). Sel aastal alanenud kindlustunne ei ole tarbimist mõjutanud (seda on juhtunud ka varem, kus koos tarbijate kindlustunde järsu langusega on jaemüük hoopis paranenud). Kuigi nominaalpalga kasv on tasapisi aeglustumas, on  hinnalanguse ja madalamate tööjõumaksude tõttu netopalga reaalkasv kiirenenud. Madalate hoiuseintresside tõttu on tähtajalised hoiused languses ning kodumajapidamised jätavad rohkem oma rahast nõudmiseni hoiustele, mida on võimalik paindlikumalt kasutada jooksvateks kulutusteks.

Aeglustunud ning kohati languses müügitulu suhtes on praegune palgakasv ettevõtetele liialt koormav. Koos tööjõukulude osakaalu tõusuga müügitulus on ettevõtete kasumlikkus vähenenud. Samas avaldab hea kvalifikatsiooniga tööjõu puudus ettevõtete palkadele teistpidi survet - töövõtjad saavad üha enam dikteerida oma palgasoovi. Koos hinnakasvu tagasihoidliku kiirenemisega aeglustub järgmisel aastal netopalga reaalkasv, samuti väheneb demograafilistel põhjusel tööhõive, mis kokku aeglustab kodumajapidamiste kasutatava reaaltulu kasvu ning võib ka tarbimise kasvu aeglustada.

Maksutulude kasv on kiire

Tarbimise kiire kasvu tõttu, koos maksu- ja tolliameti tõhusa tegevuse ja uuendustega maksude kogumisel, on maksude, eelkõige aga käibemaksu laekumise kasv riigieelarvesse püsinud kiire. Üheks teguriks, mis on ilmselt aidanud kaasa käibemaksu laekumistele ja vähendanud maksupettusi, on möödunud aasta sügisest kehtima hakanud käibedeklaratsiooni täiendav lisa üle 1000 euroste ostu- ja müügiarvete kohta. Käibemaksu- ja aktsiiside laekumise kasv on alates möödunud aastast olnud oluliseks toeks SKP kasvule.

Eratarbimisel jätkuvalt suurim panus majanduskasvu

Teisel kvartalil toetas esialgsete andmete põhjal majanduskasvu jätkuvalt enim eratarbimine ning netotootemaksude koosseisu kuuluva käibemaksu korralik tasumine. Samal ajal, tööstussektori panus vähenes ning ekspordi kasv aeglustus veelgi.

Toetajad

Suno 365 logo 10  

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes