Maksuameti peadirektori asetäitja Egon Veermäe sõnul puudub praegu nii riigil tellijana kui peatöövõtjal võimalus saada alltöövõtjate maksukäitumise kohta asjakohast ja usaldusväärset informatsiooni. "Tellija, töövõtja ja maksuhalduri koostöö eesmärgiks on lõpetada olukord, kus riigihangetel võidavad madalad pakkumised ja madala hinna sisse on juba arvestatud maksude mittemaksmine," ütles Veermäe pressiteates.
Tema sõnul on praegune koostööväljund märgiline, kuna hankel osalemiseks ei piisa vaid madalast hinnast ja läbipaistvaks muudetakse hankele järgnev ehitusprotsess.
RKAS-i juhatuse liige Elari Udam selgitas, et muudatustega pannakse alltöövõtjale kohustus esitada töö saamiseks maksuhalduri väljastatav töötajate keskmist palka, keskmist töötajate arvu ja maksuõigusrikkumisi kirjeldav väljavõte. "Neid alltöövõtjaid, kellel on ehitusvaldkonna keskmisest oluliselt madalam töötasu, kellel pole töö tegemiseks piisavalt töötajaid või kellel on kehtiv maksuõigusrikkumine, töödele ei kaasata," rääkis ta.
Alltöövõtjaid, kes tööde tegemise ajal panevad toime maksuõigusrikkkumisi või ei täida tellija sätestatud tingimusi, karistatakse rahatrahviga või halvimal juhul eemaldatakse tööde tegemiselt. Rikkumiste väljaselgitamiseks teostab maksuhaldur ehitusobjektidel ka pidevalt vaatlusi.
Uusi nõudeid rakendatakse esmalt kolme pilootprojekti puhul, milleks on Kaagvere erikooli, Häädemeeste päästedepoo ja Rahvusarhiivi ehitusobjektid.
Eelmisel aastal oli ehitussektori põhjustatud maksukahju ligi 15 miljonit eurot. Sellest ligikaudu 10 miljonit moodustas käibemaksukahju; ümbrikupalga maksukaotus oli maksuhalduri hinnangul 4,8 miljonit eurot, mille põhjustasid 1693 ettevõtet.
2013. aastal viis maksuhaldur ehitussektoris läbi 1976 kontrolli, mille tulemusel määrati juurde täiendavaid makse 8,1 miljoni euro ulatuses.
Käesoleva aasta kolme kuuga on maksuhaldur määranud ehitusettevõtetele täiendavalt tasumisele 2,4 miljonit eurot makse, millest on laekunud 1,2 miljonit eurot.
