"Majanduslikus mõttes ei ole sanktsioonide vastastikune kehtestamine kummalegi poolele, ma pean silmas lääneriike ja Venemaad, kasulik olnud. Venemaaga seotud mõju Eesti majandusele avaldub nii läbi sanktsioonide otse, läbi teiste kaubanduspartnerite kaudselt, kui ka Venemaa enda majanduse ja rubla nõrgenemise kaudu," kirjutab Mertsina oma blogis.

"Venemaa sanktsioonide otsene mõju Eesti ekspordile on olnud suhteliselt tagasihoidlik - tõkestatud põllumajandustooted ja toiduained moodustasid varem Eesti koguekspordist vaid 0,6 protsenti ehk 76 miljonit eurot, millest Eesti toodang oli ligikaudu 65 miljonit," märkis Mertsina.

Mertsina rääkis veel, et sanktsioonid avaldavad suurimat mõju toiduainetööstusele ja põllumajandusele, aga ka hulgikaubandusele ja maismaatranspordile. "Toiduainetööstuse toodang on sel aastal vähenenud juba 6 protsendi võrra. Suurima negatiivse mõjuga on siin Venemaa turg, piima puhul veel Läti ja Leedu. Kuigi impordipiirangul piimatoodetele on olnud oluline roll Eesti toiduainetööstuse toodangu vähenemises, algas toiduainetööstuse müügitulu kasvu aeglustumine tegelikult juba varem, ligikaudu aasta enne sanktsioonide kehtestamist," märkis ökonomist.

Ka Eesti pangandussektorile on sanktsioonide otsene mõju olnud seni võrdlemisi tagasihoidlik ning ettevõtete laenukvaliteet on üldjuhul hea, ütles ta veel.

Venemaale väljaveetavatest kaupadest kolmveerand on teiste riikide toodang ja selle võrra on ekspordi vähenemise mõju Eesti majanduskasvule tagasihoidlikum ning see puudutab meie transpordisektorit. "Peamiselt sadamateenuseid ning raudtee- ja maanteetransporti. Eesti transpordisektorile avaldab aga hoopis tugevamat negatiivset mõju see, et Venemaa suunab üha rohkem kaupadest teistesse riikidesse läbi oma kaubasadamate. Lisaks kaupadele ja teenustele on Venemaa suunal sel aastal rohkem vähenenud veel jookide ning keemia- ja metallitoodete väljavedu," sõnab analüütik.

"Positiivse stsenaariumi korral vabastab Venemaa oma sanktsioonid lääneriikidele järgmise aasta keskpaigas, mis annab põllumajandustootjatele ja toiduainetööstusele rohkem võimalusi eksportimiseks ning aitab suurendada nende tootmismahtu," kirjutab Mertsina.

"Sel aastal on Venemaa majandus tugevas languses. Järgmisel aastal langus tasapisi taandub ning 2017. aastal peaks meie idanaabri majandus isegi tagasihoidlikku kasvu näitama. Samas tuleks arvestada, et madal naftahind pidurdab Venemaa majanduskasvu taastumist. Lähemate aastate jooksul jääb Venemaa majanduskasv tõenäoliselt vaid 1-2 protsendi vahele, mis ühe areneva turu jaoks on kahtlemata liiga vähe," sõnas ökonomist.