05.02.2014 Kolmapäev

Kinnisvara ostujõud on languses, aga elanikud on optimistlikud

Kiire hinnatõus on elanike kinnisvara ostujõudu märkimisväärselt kahandanud, samas Pindi kinnisvarabüroo hinnangul on tarbijad tuleviku suhtes optimistlikult häälestatud.

Kinnisvara ostujõud on languses, aga elanikud on optimistlikud
Kinnisvara ostujõud on languses, aga elanikud on optimistlikud Foto: PM

Tallinna ja Tartu elanikud said 2009. aastal olemasolevatel laenutingimustel soetada toonase piirkonna keskmise kuupalga eest maksimaalselt enam kui 80-ruutmeetrise keskmise elamispinna. Praeguseks on langenud antud hüpoteetiline maksimum Tallinnas 59 ruutmeetrile, Tartus 62 ruutmeetrile. Püsima on jäänud ostujõud Pärnus, kus kinnisvarahinnad pole märkimisväärselt tõusnud - seal on hüpoteetiline maksimum jätkuvalt 83 ruutmeetrit.

"Kui me aga vaatame kindlustunnet kinnisvaraturu kontekstis, siis on optimismiks põhjust vast paaris suuremas linnas. Väikelinnades ei ole juhtunud midagi peadpööritavat selles suunas, et paljud inimesed vabaneksid rusuvatest argimuredest, milleks on eelkõige töökoha leidmine ning esmatarbekaupade ostmise jaoks raha leidmine. Kinnisvaraturgu neis piirkondades täna sisuliselt ei olegi, sest kümmekond tehingut kuus ei ole arvestatav maht," ütles Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman. "Taastumine võtab väikelinnades veel aastaid aega," lisas ta.

Tallinna korterite pakkumiste arv on kolme aastaga vähenenud kaks korda, mistõttu on taas turgu dikteerima asunud müüjad – väiksematele, soodsamas hinnaklassis korterile on kinnisvarabüroo andmetel tihti kaks-kolm tõsist ostuhuvilist, kes üksteist üle trumbata proovivad.

"Kui masu ajal aitasid maaklerid kohtutäitureid ja pankrotihaldureid enampakkumiste läbi viimisel, siis iroonilisel kombel tuleb taaskord üha rohkem enampakkumisi ette, seekord ostjate survel," ütles Pindi Kinnisvara Tallinna eluruumide osakonna juhataja Liisi Rätsep.

"Tugev surve hindadele on tingitud järsult alanenud pakkumiste arvust ja samal ajal kasvanud tehingute arvust. Samas usume, et olukord taastub aasta-kahe jooksul iseenesest - suur osa tänastest tehingutest tehakse deposiidikontodel väljundit otsiva vaba raha toel, mis suunatakse kinnisvara edasise kallinemise korral lihtsalt mujale instrumentidesse," sõnas Rätsep.

"Ka üüriäri ei ole pikas perspektiivis niivõrd tulus, kui ta tänaste arvutuste kohaselt tunduda võib, sestap kaob kohalike investorite huvi kohe, kui tootlusnäitajad langema hakkavad," lisas ta.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
right banner 2024 est konference
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255