15.06.2021 Teisipäev

Keskpank soovib lihtsustada digitaalsete makselahenduste kasutamist

Eelmisel nädalal Eesti Panga korraldatud maksekeskkonna foorumil räägiti Eesti maksekeskkonna digitaliseerimise eesmärkidest, mille üks prioriteete on väikeettevõtjate toetamine digitaalsete makselahenduste kasutuselevõtmisel.

Ettevõtja võiks saada raha kasseerida nutitelefoni abil.
Ettevõtja võiks saada raha kasseerida nutitelefoni abil. Foto: pixabay

"Koroonakriis näitas meile, kui oluline on digitaliseerimine ja kontaktivabade makselahenduste olemasolu. Teisalt teame ka, et väiksemate ettevõtjate üks probleem on uute makselahenduste keerukus ja/või kulukus," nentis Eesti Panga asepresident Veiko Tali pressiteates. 

Nüüdseks on Eesti Pank koos ettevõtjate ja makseteenusepakkujatega asunud Tali sõnul uurima võimalusi, kuidas ettevõtjatele digitaalsete makselahenduste kasutuselevõtt lihtsamaks teha.

Oleme koos teenusepakkujatega liikumas sellise lahenduse suunas, et ettevõtja saaks kliendilt raha küsida kaardimakseterminali asemel oma nutitelefoni kasutades. Sellega loodame jõuda mobiilsete makselahendustega peagi ka väiksemate ettevõtjateni, mis võimaldab astuda suure sammu lähemale maksete digitaliseerimisele Eestis,

selgitas Tali. 

Edaspidi tuleb arendustööde juures tähelepanu pöörata ka keskkonnamõjule. "Oleme maksekeskkonna arendamisel seadnud üheks prioriteediks e-kviitungi laialdase kasutuselevõtu, et vähendada iga-aastast ligi 400 miljoni paberkviitungi kasutamist Eestis. Sellega liiguksime edasi ka maksekeskkonna rohemajandamisel," ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna juhataja Külli Kraner. 

E-kviitungi laialdane kasutuselevõtt on üks reaalajamajanduse arendamise eesmärkidest, mille põhifookus on vähendada ettevõtja halduskoormust ja automatiseerida ettevõtjalt nõutud, riigile esitatavat aruandlust. Sealjuures võib e-kviitungite kasutuselevõtt Eestis kokku hoida ligi 40 miljonit eurot aastas.

Keskpanga teatel kulub 400 miljoni paberkviitungi trükkimiseks 20 tonni paberit, selle valmistamiseks omakorda keskmiselt 300 puud, üle 180 barreli nafta ja 1440 tonni vett. Trükkimisest tekib omakorda ligi 20 tonni jäätmeid.

Foorumi aruteludes leiti samuti, et e-kaubanduse olukord on üldiselt hea, kuid makselahendusi saaks veelgi kasutajasõbralikumaks muuta, millest võidaksid nii kasutajad kui ka kaupmehed.

"Eestis on väga populaarne pangalingi kaudu maksmine. Biomeetriliste andmete kasutamine tagab maksmisel nii mugavuse kui ka turvalisuse ja seega võiks ka pangalingi vahendusel makse kinnitamine olla võimalik sõrmejälje- või näotuvastusega," leidis Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhataja Rainer Olt.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!