19.03.2021 Reede

Ettevõtjate esindusorganisatsioonid on vastu müügipakendi ringlussevõtu sihtarvu kehtestamisele

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Keemiatööstuse Liit, Eesti Toiduainetööstuse Liit ning Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ saatsid pöördumise riigikogu keskkonnakomisjonile seoses jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise eelnõuga. Kuna eelnõu peamine eesmärk on võtta üle Euroopa Liidu direktiivid, siis ollakse vastu muudatustele, mis ei ole seotud direktiivide ülevõtmisega, ning mida ei ole eelnevalt sidusrühmadega arutatud.

Organisatsioonid on seisukohal, et pakendijäätmete kogumist kodumajapidamiste juures on otstarbekas rakendada juhul, kui see on tehniliselt, majanduslikult ja keskkonnahoidlikult õigustatud.
Organisatsioonid on seisukohal, et pakendijäätmete kogumist kodumajapidamiste juures on otstarbekas rakendada juhul, kui see on tehniliselt, majanduslikult ja keskkonnahoidlikult õigustatud. Foto: pixabay

Müügipakendile ringlussevõtu sihtarvu kehtestamine

Ettevõtjate esindusorganisatsioonid tegid kirjas ettepaneku jätta müügipakendi ringlussevõtu sihtarvu ettepanek eelnõusse lisamata, sest müügipakendile ringlussevõtu sihtarvu kehtestamise kohustus ei tulene ELi direktiividest ning Eestil puudub võimekus teostada kontrolli nõude täitmise üle.

Ettevõtlusorganisatsioonid näevad müügipakendile ringlussevõtu sihtarvu kehtestamisel ühe olulise kitsaskohana seda, et puudub võimalus kogutavast pakendijäätmete voost piisavalt täpselt eristada, millised pakendid on müügipakendid ja millised veo- ning rühmapakendid. Üks ja sama pakend võib eri müügikanalites toimida nii müügi-, veo- või rühmapakendina. Näiteks suhkrukott võib olla müügipakend, kui inimene ostab poest kotiga suhkrut. Samas võib suhkrukott olla ka rühmapakend, kui inimene või kauplus kaalub suhkrukotist väiksema koguse suhkrut ning pakendab selle väiksemasse müügipakendisse.

Kuna müügipakendeid on keeruline eristada muudest pakendijäätmetest, siis ei ole võimalik usaldusväärselt kindlaks teha, kui suur osa müügipakenditest on võetud ringlusesse. Kuna riik ei suuda juba täna tõhusalt mõõta ning kontrollida turule lastud pakendite kogust, siis ei ole tõenäoline, et riik suudab tõhusalt teostada järelevalvet müügipakendi ringlussevõtu sihtarvu täitmise osas.

Pakendijäätmete tekkekohal kogumine

Viimastel nädalatel on erinevad jäätmevaldkonna osapooled teinud meedia kaudu ettepaneku muuta seadust selliselt, et edaspidi tuleb pakendijäätmeid ära vedada iga kodumajapidamise juurest. Ettevõtjate esindusorganisatsioonide hinnangul on see üks võimalikest lahendusvariantidest, kuid selle lisamisele eelnõusse ollakse vastu. Samuti soovitakse kirjas, et keskkonnakomisjon ei lisaks eelnõusse direktiivide ülevõtmisega mitteseotud ettepanekuid. Enne mõjuanalüüside valmimist tuleb jätkata tänase lahendusega, kus taaskasutusorganisatsioonidel on võimalus pakkuda vabatahtlikult pakendijäätmete tekkekohal kogumist ning igal majapidamisel on õigus otsustada, kas ta liitub teenusega või mitte.

Kirjas toovad organisatsioonid välja, et pakendijäätmete kohustuslikus korras äravedu  iga kodumajapidamise juurest  on väga oluline ja põhimõtteline muudatus pakendijäätmete käitlemise süsteemis. Mistõttu on ülioluline, et muudatusettepanekuga kaasneb põhjalik mõjude analüüs, kus on hinnatud muudatuse mõju jäätmevaldajatele ehk inimestele, taaskasutusorganisatsioonidele, pakendiettevõtjatele, kohalikele omavalitsustele, riigile ja keskkonnale. Teadaolevat ei ole laiapõhjalist mõjuhinnangut pakendijäätmete kogumise osas tehtud, kuigi varasemalt on ettevõtjate esindusorganisatsioonid varasemalt korduvalt rõhutanud keskkonnaministeeriumile sellise analüüsi tegemise vajalikkust.

Samuti juhitakse tähelepanu, et Euroopa Liidu direktiivid, sh jäätmete raamdirektiivi ja pakendi ja pakendijäätmete direktiivi muudatused ei kohusta liikmesriike rakendama pakendijäätmete tekkekohal kogumist. Organisatsioonid on seisukohal, et pakendijäätmete kogumist kodumajapidamiste juures on otstarbekas rakendada juhul, kui see on tehniliselt, majanduslikult ja keskkonnahoidlikult õigustatud. Pakendijäätmete kogumise viisi peab jätkuvalt saama valida taaskasutusorganisatsioon, lähtudes piirkonna asustustihedusest, elanike sortimiskäitumisest, jäätmete sortimise ja töötluse võimalustest ning kokkuleppest KOV-iga.

Lisaks juhiti pöördumises tähelepanu sellele, et pakendijäätmete tekkekohal kogumine kodumajapidamistest ei suurenda nende ringlussevõttu, kuni meil puuduvad jäätmematerjalide sortimise- ja ümbertöötluse tehased. Üksikute manuaalsete sortimisliinide võimekus on hetkel vajalikust mahust väga kaugel.

Jäätmevaldkond vajab muudatusi

Kokkuvõtteks möönavad ettevõtlusorganisatsioonid, et jäätme valdkond vajab muudatusi ning lahendusena nähakse näiteks biolagunevate jäätmete kohustuslikku liigiti kogumist, pakendite ökodisaini edendamist, inimeste teadlikkuse suurendamist ja järelevalve tõhustamist. Kuid rõhutatakse, et õigusaktidega seotud muudatused tuleks sisse viia uue eraldi eelnõuga, mille puhul on järgitud kõiki seaduseelnõu väljatöötamise põhimõtteid, sh huvigruppide kaasamist ja mõjude hindamist.

255x300

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!