Nii EL-is kui euroalal kasvasid hinnad samal ajal 1,4 protsenti, selgus Eurostati andmetest. Eesti hindade kasv edestas regiooni keskmist ka aastavõrdluses, ulatudes 13,5 protsendini, samas kui EL-is tõusid hinnad 10,3 protsenti ja euroalal 10,2 protsenti.
Euroalal tõusid tööstustoodangu tootjahinnad kuuga valdkondade lõikes enim energiasektoris, 3,3 protsenti. Järgnesid 1,3 protsendiga vahekaupade segment, 0,4 protsendiga kapitalitooted ning 0,3 protsendiga kestvad ja mitte-kestvad tarbekaubad. Tööstustoodangu hinnad energiasektorit arvestamata kasvasid 0,7 protsenti.
EL-i arvestuses tõusid tootjahinnad energiasektoris 3,4 protsenti, vahekaupade hinnad 1,4 protsenti, kapitalitoodete ja mitte-kestvate tarbekaupade hinnad 0,4 protsenti ning kestvate tarbekaupade hinnad 0,3 protsenti. Tööstustoodangu hinnad energiasektorit arvestamata kasvasid 0,8 protsendi võrra.
Liikmesriikide seas tõusid hinnad kuuga lisaks Eestile enim Taanis, kus kasv oli 5,1 protsenti ning Lätis, kus kasv oli 3,1 protsenti. Hinnad langesid vaid Iirimaal, sedagi ainult 0,3 protsenti.
Aastavõrdluses kasvasid euroalal tööstusvaldkondade lõikes tootjahinnad samuti enim energiasektoris, koguni 25,4 protsenti. Vahekaupade hinnad tõusid 10,6 protsenti, kestvate ja mitte-kestvate tarbekaupade hinnad 2,3 protsent ja kapitalikaupade hinnad 2 protsenti. Energiasektorit arvestamata kasvasid tootjahinnad 5,6 protsenti.
EL-is tõusid tootjahinnad energiasektoris 24,8 protsenti, vahekaupade segmendis 10,9 protsenti, kestvate ja mitte-kestvate tarbekaupade puhul 2,5 protsenti ja kapitalikaupadel 2,1 protsenti. Tööstustoodangu hinnad energiasektorit arvestamata kasvasid 5,9 protsenti.
Liikmesriikidest tõusid hinnad aastaga enim 42,5 protsenti Iirimaal, 20,7 protsenti Belgias ja 19,1 protsenti Taanis. Hinnad ei langenud üheski liikmesriigis.
