Vajadus kõrgema kapitaliseerituse järele tuleneb sellest, et Eesti majandus on avatuse ja jätkuva konvergentsi tõttu enamikest teistest Euroopa Liidu riikidest märksa volatiilsem, ütles Eesti Panga asepresident Madis Müller täna Eesti finantsstabiilsuse olukorda tutvustaval pressikonverentsil.
Senine kogemus on näidanud, et nii Eestist kui ka väljast lähtuvad šokid võivad Eesti majandust ja seeläbi pankade vara kvaliteeti kahjustada väga kiiresti ja väga suures ulatuses lisas ta.
Lisaks soovitakse uue regulatsiooniga kehtestada pankadel 2,5-protsendiline kapitali säilitamise puhver, mille mittetäitmise korral piiratakse panga dividendide ja boonuste makseid, rääkis Müller.
Praeguse seisuga on Eesti pankade kapitaliseerituse tase tänu heale kasumlikkusele paranenud ja ulatub pea 25 protsendini, mis tähendab, et otseseid muutusi see kaasa ei too. "Kuid alati võib juhtuda, et pangagrupp otsustab kapitali mõnest tütarpangast välja viia, kehtestavad nõuded pidurdaksid seda," ütles Müller.
Liikmesriikidel on õigus Euroopa Liidu kesksele 8-protsendilisele nõudele kehtestada täiendavaid nõudeid. Lisaks süsteemsetele riskidele oleks võimalik kehtestada ka vastutsükliliseid nõudeid, kuid Eestis selle järgi hetkel vajadus puudub.
"Vastutsüklilised meetmed oleksid põhjendatud juhul, kui oleks näha laenubuumi, ootuste kiiret kasvu ja positiivset finantstsüklit, praegu sellega tegemist ei ole," lisas Müller. Vastavad meetmed kehtestab riigikogu peatselt arutlusele tulevate krediidiasutuste seaduse muudatusega, Eesti Pank koordineerib tehtavad regulatsioonid omakorda Euroopa Liidu institutsioonidega.
